|
 President toetab haridusreformi
„Jälgin kasvava murega, kuidas tahe kaasajastada Eesti koolivõrku ja
hariduse sisu on sumbumas poliitilistesse vastuoludesse ja huvigruppide
vastasseisu,” ütles president Toomas Hendrik Ilves vabariigi
aastapäevakõnes. Kommenteerivad haridusliidrid.
Päevateema
Koolid näevad ka liitmise-sulgemise häid külgi  Taas on käes koolide sulgemise ja liitmise-lahutamise aeg. Pealinnas
sünnib sügisel suur kool Õismäel, kaovad väike Sõle põhikool ja
venekeelne Pelguranna põhikool. Enamik koole on muudatusteks valmis. /Kristi Helme/
Nädalakommentaar
Riigigümnaasium võiks asuda moodsas majas (2)Sakalas käib tuline mõttevahetus selle üle, kas Viljandile on
põhikoolita gümnaasiumi vaja, ja kui on, siis kus ta peaks asuma.
Pakutud on Valuoja ajaloolist maja, millele tuleks teha mahukas
juurdeehitis. /Raivo Juurak/
Koolijuht
Millised oleksid kõige vajalikumad muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses? /Tõnu Erin/
Arvamus
 |
|
Vaatenurk
Mõte  Käitu nagu August Gailit ja sa oled võitja! Nipernaadi ennetab 21.
sajandil väga levinud inimtüüpi, kes tunneb ennast igal pool nagu
kodus. /Aarne Ruben/
Kõrgharidus
|
|
Kutseharidus
Ehitades infoühiskonna selgroogu (1) Tallinna polütehnikum õpetab Eestis suurimat hulka arvutikutseharidust
soovivaid noori. Aastal 2010 oli seal riiklik koolitustellimus 360
kohale. /Argo Kerb/
Koolireis
Matkaabi: teemareisid Eestis ja kaugemal  Silmaringi avardamiseks on palju võimalusi – raamatud, teater, kino,
televisioon, internet. Paraku on neil kõigil üks suur puudus – puudub
vahetu kogemus. Kogemusi saab aga reisides. Oluline on tahe reisida,
kõik muu on lahendatav. /Sulev Pärn/
Üldharidus
|
|
Alusharidus
Lasteaiatöö on loominguline, siin ei helise kell  Eesti südames asuva Suure-Jaani lasteaed Sipsik asub väikelinna kohta
tohutu suure hoone ühes tiivas, jagades maja linnavalitsuse,
raamatukogu ja hambaarsti ruumidega. Pole just palju lasteaedu, mis
paikneksid taasiseseisvumisajal ehitatud majas – hoone sai valmis 1997.
aastal. /Ene Pajula/
Pärast tunde
Pilk võrgukaablitagusesse maailma  Kui paljud õpilased saavad pärast kooli kokku, et minna oma 42-aastase
hispaanlasest tuttava ja 19-aastase soomlasest sõbrannaga metsa
jalutama, et üheskoos hirvi jahtida? Kõlab absurdselt! Sellest
hoolimata kirjeldab see päris täpselt paljude Eesti koolilaste viisi
pärast kooli aega veeta. /Argo Kerb/
Sõnumid
Euroopa koostöö head küljed  Pärnu vene gümnaasiumi kakskümmend 10.–12. klassi õpilast ja neli
õpetajat olid kümmekond päeva Belgias Antwerpenis, kuhu neid viis
osalemine eesti ja belgia legendide teemalises Comeniuse projektis
„Legends Connecting Past and Present, East and West”. Comeniuse
projekti teemast johtuvalt olid õpilased eelnevalt põhjalikult
tutvunud hulga Eesti muistenditega, teinud nende vahel valiku ja
tõlkinud need inglise keelde. /Leili Sägi/
Haridusteave
Õpetaja autähis (1) Eesti haridustöötajate Liit pöördub maakonna- ja linnaliitude, aü organisatsioonide, aü liikmete, kõikide õpetajate poole. /Sven Rondik/
|
Eesti pedagoogikateadus on jäänud väheste asjaarmastajate pärusmaaks.
Siit ka puudujäägid uues õppekavas, mis ei arvesta tänapäeva
vajadustega. 
Tallinna tehnikaülikoolis on valminud ainulaadne pingemuundur taastuvenergeetika rakendustele.
Tallinna 32. keskkoolis on ajaloo ja õiguse aluste õppesuund. Kolme à 35-tunnist õiguse kursust õpetab õppealajuhataja Ants Rebane. 
„Kui keegi astuks praegu uksest sisse ja küsiks ühikakohta, leiaks
talle kindlasti koha,” lubab MTÜ Tartu Üliõpilasküla majutusjuht Janika
Hango. 
11.03.2010 15:59: Emakeeleolümpiaadil pannakse proovile õpilaste teadmised meedia keelekasutusest TARTU ÜLIKOOL /Mehis Tuisk/
