Lasteaiad ja koolid tegutsevad koos
| Reede, 3. oktoober 2008 |
lk 9 |
| Autor: Eve Vunk, Kadrina kunstidekooli direktor |
Trüki
|
Itaalia, Põhja-Iirimaa ja Eesti õpetajad teevad koostööd Comeniuse kolmeaastases projektis „Miljon naeratust”, et süvenenult tutvuda eri maade koolielu, kultuuritraditsioonide ja üksteisega. Seekord kohtusime Itaalias Direzione Didattica Ascoli Piceno-Centro lasteaias-algkoolis. Itaalias käisid peale minu meie kooli viiuliõpetaja Sirje Tambi, Kadrina keskkooli õpetaja Mari Kütt, Tallinna lasteaia Vesiroos juhataja Jaanika Raudsepp ning õpetajad Rahel Rist, Evelin Alus ja Iivi Meeksa. Iga kohtumise käigus lisanduvad uued kogemused, teadmised, arusaamad, muljed, mõtted. Ja soov ikka edasi liikuda. Kuigi partneritega saab hakkama inglise keeles, on lühikesed itaalia keele õpingud minu kui projektijuhi maailma avardanud ja rikkamaks muutnud.
Mida meiega Itaalia partnerkoolis kõik ära ei tehtud! Itaalia haridussüsteemi kolm alustala on praegu kolm I-d: inglise keel, Internet ja impresa (firma). Äril on kindel koht ka koolielus – õpikud, koolitoitlustamine, ehitus, remont. Itaalia haridussüsteem püüab tasa teha mahajäämust just infotehnoloogia alal.
Koolimaja on täis laste töid. Kunstikasvatusel on koolis eriline koht. Ja loomulikult inglise keelel. Juba lasteaias õpitakse lihtsaid sõnu ja seda lapsed meile ka demonstreerisid.
Ette astus kogu koolipere. Klasside kaupa lauldi itaalia lastelaule – oli meeldiv jälgida, kuidas vanuse kasvades muutus repertuaar keerulisemaks ja lauluoskus paremaks. Viisipidamatuid ei tundunud peaaegu olevatki! Hämmastav oli vaadata, millise andumusega lauldi – ka poisid! Keegi ei püüdnud mingeid rumalusi teha. Õpetaja oskuslik vaigistamisviis on samuti järgimist väärt! Ka see on tore, et muusikaõpetajal on assistent, kes süntesaatoril saadab ja klassis korda loob.
Vahva kogemus sel reisil oli hoopiski teisest vallast. Oli laupäeva hommik – ja korraga kostus hotelliaknast sisse lõpmatu vadin. Õpilased ruttasid sädistades kooli. Kümme-viisteist minutit – ja jälle vaikus! Itaalia õpilased peavad ka laupäeval kooli minema. Aga samas on teised päevad lühemad – lõunaks on algklassides tunnid läbi. Õpetajatel on kaks vaba päeva nädalas, aga need ei pruugi olla kõrvuti.
Ascoli Piceno lasteaialt-algkoolilt saab eeskuju võtta, kuidas tutvustada koolieelikutele ja algkoolilastele nende kodukanti. Külastasime ajaloomuuseumi, arheoloogiamuuseumi, kirikuid, rekonstrueeritud vesiveskit, moodsa kunsti muuseumi.
Mis iseloomustab Ascoli Picenot kõige enam? Üle maailma tuntud keskajast pärinev rüütliturniir ja rahvakogunemine piduliku rongkäiguga, kus osaleb üle tuhande traditsioonilises kostüümis linnakodaniku, demonstreeritakse ajaloolisi relvi. Rivis on hobused uljaste ratsuritega, kaunid daamid, kohtunikkond ja tähtsad linnakodanikud, kõigi tööalade esindajad. Kirikutes toimuvad pidulikud jumalateenistused. Ka lapsed ei jää kõrvale, värvi lisavad iga linnaosa eesotsas marssivad lipugrupid ning muusikud tamburiinide ja trompetitega. Helgivad hõbekiivrid ja kilbid, sametrüüd lisavad majesteetlikkust, laulu löövad ja pille mängivad keskajast tuntud minestrelid.
Õpilaste projektitööna oli valminud video keskaegsest rahvapeost. Õpilased demonstreerisid meile koolis väikeses rongkäigus traditsioonilisi rõivaid, mida sel peol kantakse, ja efektset lipusõud. Nägime, kuidas juba kümneaastased poisid suudavad lippudega vahvaid trikke teha.
Maailm on põnev ja mida rohkem ringi liikuda, seda huvitavamaks muutub. Meie projekt jätkub veel ühe aasta. Eesmärk on valmistada turismibrošüür kohalike vaatamisväärsuste kohta. Neid valmistades avastame koos õpilastega kindlasti ka oma kodupaiga kohta palju uut ja põnevat.