Lugemisaasta toob kirjanikud kooli. Kirjaniku sõna loeb!

Reede, 5. veebruar 2010	lk 7
Autor: Ivika Hein, EES-i juhatuse liige	Trüki

Kuigi tundub, et Eesti vabariiki ei ohusta raamatulugemise keelustamine nagu Ray Bradbury romaanis „451° Fahrenheiti”, tuleb tunnistada, et lugemisharjumused, eriti noorte hulgas, on pahaendeliselt teisenenud. Telesaadete ja filmikunsti najal kasvanud noorte lugemisvara hulgas on varasemast tähtsama koha hõivanud sõnalist ja pildilist meediumi ühendav koomiksikirjandus, mis on sageli täis võõrkeelset slängi, paksemate romaanidega ei suuda üha suurem hulk noori enam rinda pista. 
Kas lugemisharjumuste allakäik on pöördumatu ja kas sellega peab leppima? Vähelugevas ühiskonnas on edukas inimene, kes rohkem loeb: ta on informeeritum, valdab laialdast metafoorikat, mille abil teisi mõjutada, suudab iseseisvalt olukordi analüüsida ja järeldusi teha ning on seetõttu vähem manipuleeritav. Lisaks on tal lihtsam leida elule vaimset tähendust, mis annab võimaluse oma elust rohkem rõõmu tunda.
Kes tunneb ennast vähegi vastutavana noore põlvkonna arengu eest, ei saa jääda ükskõikseks mis tahes katsete suhtes lugemist populariseerida. Seetõttu tervitab emakeeleõpetajate selts (EES) kultuuriministeeriumi mõtet väärtustada lugemist selleteemalise aasta ellukutsumisega. Raske on mõista neid avaliku elu tegelasi, kes püüavad ideed alavääristada ja kahetsevad selleks eraldatud summa­sid. Samamoodi võiks kahetseda laste harimiseks kulutatud raha – ei ole ju päris kindel, kas iga kroon tasub ennast ikka ära ning toob lapsele edu ja kuulsust.
Lugemisaasta raames on EES-il koostöös Eesti kirjanike liiduga käivitumisjärgus projekt „Emakeeletund kirjanikuga”. Projekti rahastab Kul­tuur­kapital ja kirjanike liidu poolne kontaktisik on Jan Kaus. Veerandsada kooli üle Eesti ootab sel kevadel endale külla 35 kirjanikku. Kirjanike vastu on huvi muidugi rohkematel koolidel ja võimalusel plaanib EES projekti sügisel jätkata.
Projekti eesmärk on viia kokku autor ja tema loomingu interpreteerija ning seeläbi tutvustada ka uuemat eesti kirjandust. Kauge autor saab lugejale lähedasemaks, segaseks jäänud kohad tema teosest saab üle küsida. Eitamata lugeja õigust tõlgendada ilukirjandusteksti vastavalt oma kogemusele, maailmavaatele ja esteetilistele tõekspidamistele, võib kohtumine autoriga olla õpilastele valgustav kogemus ja pakkuda uusi vaatepunkte elule ja kirjandusele.
Lahkemad loojad lubavad ehk heita pilgu oma teoste sündimise protsessi. Otsekontakt kirjanikuga võib innustada mõndagi õpilast ise sulge haarama. Kirjanik omakorda võib üllatuda ja saada inspiratsiooni sellest, kuidas mõtleb ja tõlgendab tema kirjutatud teost noor lugeja.
Kirjanik võib käsitle­da tunnis ka mõnda muud teemat, mis parajasti aktuaalne või mõlemale poolele põnev. Kirjaniku sõna loeb.
EES loodab, et projekt toob kasu nii õpilas­tele, kirjanikele kui ka kogu eesti kirjandusele.