Eesti kooli hoidja

Reede, 5. veebruar 2010	lk 7
Autor: Maie Tuulik, pedagoogikateaduste doktor	Trüki

Viive Ruus arvab, et Lauri Leesi intrigeerivad avaldused pidurdavad Eesti hariduse arengut tänapäeva kontekstis. Mina aga arvan, et Lauri Leesi hoiab eesti kooli elus.

Lauri Leesi ei propageeri mingit udupeent prantsuse vaimu, vaid võitleb eesti kooli vaimu säilimise eest. Olgem ausad, olulised ei ole ju mitte tema „int­ri­geerivad avaldused”, vaid tema rajatud ja juhitud prantsuse lütseum. See on aga kõigile arusaadav ja silmaga nähtav tõend selle kohta, et traditsioonilise (klassikalise) kooli koht ei ole pelgalt muuseumis.
Jah, Lauri Leesi arvamusliidrina on saanud ja julgenud välja öelnud palju sellist, mis oli ja on uuendusideoloogiale vastuvõtmatu. Olgu selleks siis kiidulaul tuupimisele, õpetaja autoriteedi eest väljaastumine, tingimusteta koolidistsipliini nõudmine, liigselt päevakohastatud õpikutekstide kritiseerimine jms. Ent küsigem, miks on sinna „vanamoelisse” kooli jätkuvalt nii suur tung. Põhjus on lihtne – tema kool on hea, julgelt võib öelda isegi väga hea. Teame ka seda, et kallid erakoolid Inglismaal ja Ameerikas on säilitanud oma „vanamoelisuse”, uuendusi katsetatakse ikka vaid avalikes koolides, kus käivad vähekindlustatud elanikkonna lapsed.
Oma väikese rahvaarvu juures ei peaks me kõiki pedagoogika vaheldu­vaid moevoolusid heauskselt järele te­ge­ma. Huvilisele soovitan lugeda Juhani Hytöneni monograafiat „Lapse­keskne kasvatus”, mis annab hea ülevaate reformpedagoogika tõusvatest ja hääbuva­test „lainetustest”. Meie hulbime ikka vaid uuenduste järellainetuses kümmekonna-aastase ajanihkega.
Nii mõneski mõttes on Lauri Leesi „pidurdajana” jõudnud uuendajatest ette. Toon vaid ühe näite – väärtuskasvatus. Värskelt ilmunud tõlkeraamat „Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik” tutvustab meile uut ja aktuaalset suunda ingliskeelses keeleruumis. Märksõnad on kõlbeline kasvatus, iseloomu kujundamine. Aga see on olnud ju läbi aegade traditsioo­ni­lise, „vana” kooli, st ka meie eestikeelse kooli põhiülesanne! Lugege Peeter Põldu! Miks usume vaid seda, mis jõuab meieni välismaa autorite kaudu? Lauri Leesi julges seda avalikult oluliseks pidada juba siis, kui uuendajate keelepruugis tähendas kasvatus manipuleerimist.
Ehkki Lauri Leesi ise peab oma elutööks prantsuse lütseumi, tuleks elutöö preemia anda talle kui „pidurdajale” eesti kooli hoidmise eest!

Samal teemal:
„Avalik kiri Lauri Leesile, õpetajale-koolijuhile”
„Ka Viive Ruus on avaliku elu tegelane” ÕpL 29.01