Ingliskeelne semiootika toob maailma koju lävele

Reede, 5. veebruar 2010	lk 8
Autor: Argo Kerb	Trüki

Tartu ülikooli semiootika osakonna välissuhete spetsialisti Katre Väli sõnul on välis­maalastest õppurid tihti eestlastest motiveeritumad ja õpi­himulisemad. Foto: Argo Kerb

Semiootika ingliskeelne õppe­kava sai alguse kurioosse nimega „Ägedate” õppekavade konkursist. Selle eesmärk oli toetada ligitõmbavate õppekavade loomist, mis saaksid lähitulevikus väljastpoolt tulijatele Eesti kõrghariduse kvaliteedinäitajaks.

Semiootika õppekava kiideti heaks ning 2009. aasta suvel jõuti juba meediasse Eesti kohta määratult suure välistudengite tungiga.
Semiootika osakonna välissuhete spetsialist Katre Väli selgitas, et kokku tehti õppima tulemiseks 92 online-avaldust, millest umbes 30 oli Aafrikast: „Seal on komme kandideerida igale poole, kuhu saab. Meil on reegel, et avaldused tuleb saata ka paberkandjal, seepärast oli igati aktsepteeritavaid avaldusi 29.” Peaaegu kolmekümnest vastuvõetust kinnitas õppimatulekut kümme inimest vähem. Ärakukkunute põhjused olid seinast seina. Mõni leidis pruudi, teisel ei olnud raha ning juhtus ka, et mindi õppima teise ülikooli. Praegu on jäänud õppima 16 ning akadeemilisele puhkusele läinud kaks värsket välistudengit.

Vastuvõtt ületas kõigi lootusi
Isegi selle hulga vastuvõetutega ületas osakond Katre sõnul kõigi lootusi ja ootusi: „Ma olin valmis, et kohale jõuab ainult viis inimest.” Tartu ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsia­list Ülle Tensing märkis, et enamik võõrkeelseid õppekavu on tegutsenud suhteliselt lühikest aega ja õppima asujate arvud on jäänud siiski kümne piiresse. Kui õppekava koostati, polnud eemärk ainult semiootika õpetamine. Juba konkursi algtingimustes oli kirjas kohaliku keele- ja kultuuri­ruumi tutvustamine. Osakonnale on tähtsal kohal Tartu-Moskva koolkonna ideede levitamine, semiootika sidumine teiste distsipliinidega. Praegu on kõik õppejõud kohalikud, kuid tulevikus plaanitakse täiendada osakonna ridu külalislektoritega.
Välismaalastele loodud õppekava erineb eestikeelsest. Seal pidi võtma arvesse, et õppima tulijad ei pruugi bakalaureusetasemel üldse semiootikat õppinud olla, mujalt tulnutele on vaja rohkem sissejuhatamist. Katre selgitas, et eestikeelses õppekavas leiab rohkem interdistsiplinaarsust ja distsipliiniülesust ning on tugev rakendussemiootika pool. „Kuid selle kõige jaoks peab inimesel juba baas olema. Ingliskeelne õppekava on keskendunud rohkem semiootika kolme põhisuuna, sotsio-, bio- ja kultuurisemiootika tutvustamisele.”

Seltskond on väga mitmekesine
Ülikooli hämmastas suur huvi Ladina-Ameerika riikidest. Kaks tudengit tuli Mehhikost ja Colombiast ning üks Tšiilist. Brasiiliast jäeti tulemata rahalistel põhjustel. Põhja-Ameerikast tuli kolm inimest, Ukrainast ja Türgist kaks ning ühe õppuriga on esindatud Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Suur­britannia, Venemaa ja Egiptus. Kir­jusse seltskonda on sattunud ka kunstiakadeemia lõpetanud Eesti tüdruk.
Bakalaureuseharidusega oli vaid kolm inimest, teised teevad juba mit­mendat magistrit. Paljude ootused olid seotud uurimisvaldkondade laiendamisega, mõni ütles otse välja, et tahab tutvuda rohkem Lotmani tekstidega.
Enamik õppetööst toimub seminari-loengu vormis. Katre jutustas oma kogemusest, et võõramaalasi peab õpetama teistmoodi kui Eesti tudengeid: „Nad on palju elavamad, aktiivsemad ja diskussioonialtimad. Mulle tundub, et nad julgevad rohkem küsida ega karda nii palju eksida. Eesti tudeng kipub olema passiivsem, kardab näida rumalana.”

Motivatsioon on kõrge
Eesti ja välistudengeid eraldab seegi, et välismaalased kipuvad olema mo-tiveeritumad ja õpihimulisemad. „Nen­de puhul on pigem nii, et väga korrektseid ainekavu ja tunniplaane nõudma hakates õpetasid hoopis nemad meie õppejõudusid,” rääkis Katre. „Nad mõistavad, et tulevad maailma eri otstest ja nõuded on igal pool erinevad. Et paremini õppida, tahavad nad tagasisidet.”
Eesti- ja ingliskeelse semiootika magistrantide vahel pole väga suurt kokkupuudet olnud. See viga plaanitakse Katre sõnul parandada järgmisel semestril ühise seminariga.

Ülikool eraldab kohalikest
Ülikool annab kõigile välistudengitele koha Raatuse ühiselamus: „Nad võivad käia paar korda nädalas eesti keele tunnis, kuid kõik nende sõbrad on Raatuse ühiselamu välismaalased. Koolis räägivad nad ainult inglise keeles. Kõikide toakaaslased on välismaalased ning enamik neist elab isegi nn välismaalaste korrusel. Välistudengid räägivad, et kui ise vaeva näe, ei pea nad rääkima sõnagi eesti keeles.”
Ta selgitab, et ülikoolis on levinud arvamus, nagu kohalikud ei tahaks elada koos Erasmuse pidutsejatega, kuid kraadiõppetudengite näol pole tegu enam pooleks aastaks teise riiki elama tulnud noortega, vaid tõsise õppeotsuse teinud inimestega.
„Paljud välistudengid ütlevad, et tahaksid elada koos kohalikega, kuid Tartu ülikoolis on väga selge poliiti-ka – ole sa magistrant või doktorant, sind suunatakse ikkagi Raatuse välismaalaste tubadesse. Varsti tuleb meile näiteks üks doktorant Bulgaariast ning tal on juba ankeedis kirjas, et nõustub elama Raatuse ühiselamus. Doktorant tahaks endale aga privaatsemat elamist,” muretseb Katre kehtiva korra pärast.

Ettevõtmine pole probleemivaba
Head ettevõtmist on kummitanud ka probleemid. Indoneesia ja Sri Lanka kandidaadid jäid välja, kuna ei saanud endale viisat teha. India huvilisi takistas samuti Eesti saatkonna puudumine. Nad peaksid minema lähimasse saatkonnaga riiki. Sri Lankalt viisa pärast Hiinasse lendamine on koormav ka hea sissetulekuga inimesele.
Teine probleem võib tekkida sellest, et sihtasutus Archimedese antav toetus, mis kestab neli aastat, on jagatud kalendriaastate alusel, kuid õppetöö ülikoolis käib akadeemilise aasta järgi. See tähendaks, et toetusraha saaks otsa 2011. aasta talvel, täpselt õppeaasta keskel.
„Eriti keeruliseks teeb asja, et need, kelle nüüd vastu võtame, kuuluvad juba nende hulka, kes saavad õppida ainult kolm semestrit. Viimasel enam toetust ei ole,” selgitas Katre. Karta on, et oludest tulenevalt peab osa välis­tudengeid hakkama õppe eest maksma, sest õppejõud peab ju samuti palka saama.
Osakonnal on sellel aastal probleeme ka välistudengite õppima vormistamisega. Enne õppekava akrediteerimist ei saa anda välistudengitele viisasid ega võtta vastu uusi üliõpilasi. Akrediteeringu saamiseks peab õppekava jällegi mõnda aega toimima. 2010. aasta detsember, mil hinda­mine peaks toimuma, oleks selle aasta vastuvõtule jällegi liiga hilja.