Koolijuht (3)

Reede, 18. juuni 2010	lk 4
Autor: Izabella Riitsaar , Tallinna Pae gümnaasiumi direktor	Trüki

Aprilli keskel helistas mulle Moskvas akrediteeritud New York Timesi ajakirjanik ning soovis kohtuda, et rääkida vene kooli elust Eestis. Olin meelsasti nõus, sest meil tõesti on, millest rääkida.

Meie juurde saabusid kaks ajakirjanikku, kes näisid väga meeldivad, sõbralikud ja lahked. Neid huvitas, kuidas on meie eestikeelne õpe korraldatud, külastasid vene ja eesti keele tundi. Tundsid huvi kooliraamatukogu vastu ja avastasid üllatusega, et meil on raamatukogufondid mõlemas keeles väga hästi komplekteeritud.
Sujuvalt läks jutt keeleinspekt­sioonile. Ütlesin, et mul ei ole suurt midagi sel teemal rääki­da, sest meil keeleinspektsiooniga problee­me pole. Kuna neid see teema väga huvitas, kirjeldasin meie suhteid siiski pisut: viimase kolme-nelja aasta jooksul on keele­inspektsioon külastanud meid kolmel korral, viimati 2008. aasta detsembris. Külaskäigule eelnes inspektori kõne, ta andis kuu aega ette teada oma tulekust ja teema­dest, millel personaliga vestlema hakatakse. Selgitas üksikasjalikult, millest nad õpetajatega rääkima hakkavad. Kõik teemad pidid olema seotud õpetaja elukutse ja erialaga. Teada anti isegi sellest, milliseid kirjalikke töid nad plaanivad õpetajatele anda.
Eesti keele õpetajana kutsusin õpetajad kokku – rääkisime etteantud teemadel eesti keeles ja tegime kirjalikke ülesandeid. Leidsin, et minu kohustus on valmistada töötajad ette, et nad suudaksid väärikalt esineda. Kontrolli saabumise päeval olid kõik selleks moraalselt valmis. Kokkusaamine mõõdus sõbralikus ja heasoovlikus õhkkonnas. Kellelegi ei tehtud liiga, kedagi ei alandatud. Kolm õpetajat said kinnitust, et nende teadmised vastavad B2-tasemele, teistele kirjutati protokolli, et keeleoskus vajab lihvimist. Ei olnud stressi ega ebameeldivat kogemust. Kahe viimase aasta jooksul on meie õpetajad aktiivselt õppinud eesti keelt: koolis korraldatud tasuta kursustel, MISA programmi mentorite abil, eestlastest kolleegide toel.
Kui ajakirjanikud meie majja tulid, arvasin, et neid huvitavad head näited, kuidas vene kool suudab praegustes oludes kohaneda. Üllatusega avastasin artikli (NYTimes 07.06) ilmudes, et kõik minu räägitu on artiklis pööratud pea peale. Ühel õpetajatest, kellele artiklis viidatakse, pole üldse mingit probleemi, tema keeleoskus vastab nõutud tasemele. Kummaline, et asjadest saab nii valesti kirjutada. Kurb näide selle kohta, kuidas vene kool võib sattuda ebameeldivasse olukorda, olles avatud ja edasipüüdlik.