Pahaaimamatut õpetajat võib tabada lugemiselamus
Samal teemal

Reede, 18. juuni 2010	lk 7
Autor: Karl Martin Sinijärv, Eesti kirjanike liidu esimees	Trüki

Suvi on kahtlemata ilus aeg, eriti kui peaks juhtuma, et läheb ka soojaks. Õpetaja seevastu on säherdune isevärki loom, et tema kohe ei saa
õpetamisest loobuda. Suvel aga lastakse lapsed ilma pääle vallale ja õpetajatel pole kedagi õpetada. Ei jää muud üle, kui kasutada koos jaanipäevase vihmaga sülle sadanud vaba aega ning õpetada iseennast.

Parim viis iseenese õpetamiseks on teadagi raamatute lugemine. Katsun siinkohal natuke nõu anda, missuguseid kirjandusteoseid sel suvel piiluda tasub.

Poeetiline vaimuvärskendus
Suvel lugegem luulet. Saab võtta ette aasta jooksul ilmunud luulekogud ja nendega rahulikult suhestuda, teha märkmeid ja väljanoppeid, kujundada meelepilti. Kiiretel aegadel, muude tööde vahel ei pruugi poeesiaga õiget kontakti tekkida, aga suvevaheajal – miks mitte.
Lappasin just kuhjakest luuleraamatuid ja nägin, et neil on omadus riiulisse ära kaduda ja ennast mitte meelde tuletada. Tihti on nad vormilt saledakesed ega paista toekamate kolleegide vahelt hästi välja. Neile tuleb eraldi tähelepanu pöörata. Nii et poeetiline vaimuvärskendus sobib suvesse sama hästi kui klaas kuiva õunasiidrit või laimiviiluga mullivett.

Pärjatud paremik
Üks kindla peale minek – ja õpetajale vajalik – on vaadata üle viimas(t)e aasta(te) Kultuurkapitali aastaauhinna saanud teosed, üllatuda, et nii mõnigi on tänini lugemata, ning see viga vaikselt võrkkiiges võnkudes ära parandada. Pärjatud paremikuga peaks põhjalik pedagoog ju kursis olema. Ning selge seegi, et lausjama sinna sekka ei satu.
Kui laureaadid läbi loetud, võib asuda nominentide kallale, nendega saab suve juba sisustatud. On oht, et pahaaimamatut õpetajat võib tabada lugemiselamus.

Hea meelelahutus
Päris tark mõte oleks raamatupoe või -kogu riiulilt valida ka mõni kvaliteetsem põnevik või ulmeteos. Esiteks on heal tasemel meele­lahutus suvel vägagi näidustet, teiseks on mõistlik omada soovitusi ka neile õpilastele, kes ehk just haarava ja hoogsa kriminulli või kosmosemäruli kaudu paksemate raamatute juurde julgevad jõuda. Kohe „Kolmevalitsuse” või Aragoni „Kommunistidega” lajatamine võtab ju nõrgemal isendil hinge kinni, kui mitte tossu välja. „Tõest ja õigusest” rääkimata.
Põnevkirjanduse puhul soovitan vaadata just uuemaid ja tänapäevaseid autoreid (näiteks Ian Rankin või Lee Child), kellega peaks olema üsna kerge kestvat kontakti leida. Ajaloohuvi annab tekitada näiteks Lindsey Davise või Jason Goodwini kriminullide abil, mis meid vasta­valt vanasse Roomasse või pooleteise sajandi tagusesse Istanbuli viivad. Põnevad lood aitavad hulga tarvilikku teavet salaja lugeja sisse toimetada.

Suvi on sume
Ja kindlasti tuleb selle suve raama­tuks võtta Kalev Kesküla „Elu sumedusest”. Loen seda jo mitmendat korda ja ikka näen midagi uut, mida edasi mõtelda. Suvi on sumeduseks ja mõtisklusteks hea aeg. Ja Kalevi raamatus on üsna kõike – armastusest surmani ja mis nende vahelt leida võib. Võib palju. Pealegi on mõlgutused hääd lühikesed – noid tekste saab kindla pihta ka koolitundides algajatele inimestele hambusse anda. Usun, et nad mäluvad mõtte ja mõnuga. Uus trükk peaks just lettidele jõudma.
Lugemisrohket suvitamist õpetajaskonnale!