Kas uus kord peab kaitsma eksamikeskust kriitika eest? (1)
Esialgseid mõtteid seoses keemia riigieksamiga

Reede, 18. juuni 2010	lk 6
Autor: Jüri Vene, MHG õpetaja, Eesti keemiaõpetajate liidu asepresident	Trüki

Keemia tänavuse riigieksamiga võinuks rahule jääda, kui vaid ülesannete maht olnuks veidi väiksem. Küll aga ei saa ma aru, miks ei tohi õpetaja pärast eksamit enam ülesandeid näha ega nendesse süveneda.

Keemia tänavuse riigieksami küsimused tundusid esialgsel tutvumisel üsna lihtsad ja suurele osale õpilastest täiesti jõukohased. Eriti meeldisid arvutusülesanded, mille tekstid ei olnud seekord lohisevalt pikad ning mis olid kerged nendele õpilastele, kes valdasid hästi lahendamist moolide abil.

Ajahätta jäid kõige tublimadki
Eksamiküsimuste detailsemal vaat­le­misel ilmnes, et küllalt paljudel juhtudel tuli ammendava vastuse andmiseks põhjalikult mõelda ning võrrelda. See on kahtlemata hea, aga paraku kulus seetõttu rõhuval enamikul eksamitöö tegemiseks aega 170–180 minutit, nende seas üle-eestilisel keemia­olümpiaadil auhinnalisele kohale tulnud õpilasel. Esimesed tööd anti ära alles pärast kahe ja poole tunni möödumist.
Töötan koolis, kus keemia riigieksami on sooritanud igal aastal vähemalt pooled õpilased, kellest valdav osa on saanud tulemuse 70–90% vahel. Mul ei ole põhjust arvata, et 56 tänavu eksami sooritanut on varasemate aastakäikude lõpetanutega võrreldes saamatumad. Ometi väitsid nad, et eksam oli raske, sest ei jäänud piisavalt aega tehtu kontrollimiseks. Ka kurdeti mõne ülesande liigse keerukuse üle.

Mis osutus raskeks?
Väidetavalt valmistas kõige enam raskusi 9. ülesanne, milles tuli võrrelda elektrolüüsil ja keemilises voolu­allikas toimuvaid protsesse. Kui elektrolüüsil toimuvat mõisteti üsna hästi, siis keemilises vooluallikas toimuva analüüs ei olnud enamikule jõukohane.
Paljudele oli raske ka 11. ülesanne, kus nõuti üsna keeruka tripeptiidi graafilise valemi põhjal selle saamiseks kasutatud kolme aminohappe valemi ja nende nimetuste tuletamist.
Liigne tundus olevat ka 12. ülesande lõpuosa, milles sooviti teada, kas vajatakse katalüsaatorit a) benseenist metüülbenseeni ja b) metüülbenseenist tribromometüülbenseeni saamisel. Viimane nõuab õpilastelt vaid ebaoluliste faktide meenutamist.

Arusaamatu „uuendus”
Eksami lõppedes ilmnes, et tänavu tuleb tagastada ka kõik kasutamata jäänud eksamitööd. Selle nõude tõestuseks oli „Keemia riigieksami läbiviimise juhend 2010”, kus on hõrendatud trükiga kirjutatud järgmist: „Alates käesolevast aastast tuleb kasutamata jäänud eksamitööd pakkida selleks ettenähtud paberümbrikutesse.” Ja  veel: „Turvakotti pakitakse: /- - -/ kasutamata jäänud eksamitööd (pakituna paberümbrikesse).”
Varem on kõik kasutamata jäänud tagastatud eksamitööd läinud vanapaberiks, seetõttu hämmastab õpetajaid tõsiselt, miks on tänavu esitatud selline nõue. Kas põhjuseks on soov hoiduda õpetajate kriitikast koostatud tööde kohta, sest kohe pärast eksamit tuleb ju kriitikat kõige enam? Või on põhjustanud uue nõude mingi muu kaalutlus?
Senini on mõni aeg pärast eksamit saanud iga soovija näha töid internetist. Varasemate aastate riigieksamiülesannetest on enamikus koolides kogunenud väga tänuväärne harjutusmaterjal.
Keemiaõpetajad tahavad teada, miks ja kelle korraldusel esitati mõttetu nõudmine, mis näitab ametnike usaldamatust õpetajate suhtes.