Kutsekoolid kogunesid gümnaasiumi
| Reede, 18. juuni 2010 |
lk 12 |
| Autor: Karl Kello |
Trüki
|
|
Kehras tutvustas ennast ka Kuressaare ametikool. Foto: Jaanika Aadamsoo |
|
|
Kehra gümnaasiumi direktori Urve Rannaääre initsiatiivil korraldas SA Innove 3. juunil piirkonna 7.–12. klassi õpilastele kutsevalikupäeva. Kohale tuli 15 ametikooli üle Eesti tutvustamaks ennast ja õpitavaid ameteid.
Kas Kehra kool otsustas võtta kohaliku kutsenõustamise tähtsa töö suurel määral enda kanda? „Seda ei saa siiski nimetada kutsenõustamise oma kätte võtmiseks, pigem toetamiseks,” ütleb Urve Rannaääre, kes on ühtlasi Harju koolijuhtide ühenduse esimees. Eesmärk on, et koolilõpetajad leiaksid õige koha, kus edasi õppida. Selleks tuleb tuua valiku- ehk tutvumisvõimalus n-ö koju kätte.
Kehra asub raudtee äärses ja n-ö paljude koolide keskel, see on niisuguse kokkusaamise jaoks paras paik. Kutsuti kõiki ümbruskonna koole, Lagedist kuni Jänedani ja väljastpoolt oma valda ka. Sel aastal ei registreeritud osavõtjaid, see oli nn esimene pääsuke, aga kindlasti on otsustatud jätkata. Püütakse kokku kutsuda koolide ümarlaud, et leida kutsevalikupäeva jaoks parim aeg. Lihtsam ja säästlikum on ametikoolid kokku koguda kui igaüks eraldi läbi käia.
Haridusjuhi kompetentsusmudeli koostamisel oli Urve Rannaääre üks koolijuhtide ühenduse esindajatest. Kutseharidusjuhtide peal kontrolliti mudeli sobivust sügisel Väimelas kutsehariduse propageerimisel, mida korraldas Innove. Järgnes kutseharidusele suunatud kommunikatsioonikoolitus. Urve Rannaääre nimetabki oma ideed pikaajalise, põhjaliku ja väga hea koolituse lõputööks.
Kutsekoolide seas on levinud arvamus, et üldhariduskoolidega on raske koostööd teha, kuna kumbki pool on õpilastest huvitatud. Koostöö on siiski võimalik ja vajalik, see annab kummalegi poolele häid tulemusi, õpilased on oma valikuid tehes kompetentsemad, saab ka propageerida oma kooli. Koolijuht kasutas lihtsalt oma kommunikatsioonialaseid teadmisi.
Valikute tegemiseks tuleb hakata võimalusi pakkuma varakult ja teha seda pidevalt, ütleb Urve Rannaääre. Õpialased jäid üritusega rahule. Tutvustustes osalenuid oleks võinud vahest rohkem olla – neid oli paarisaja õpilase ringis –, aga süsteem tahab ju sissetöötamist. Pigem esindasid oma koole täiskasvanud, aga oli ka õpilasi.
Ise tegeles direktor korralduse poolega, ei hakanud ametikoole pingeritta seadma, et kes paremini hakkama sai. Tähtis on saadud teave. Ta ei too kedagi otseselt välja, sest kõik olid abivalmid ja suunatud sellele, et õpilased saaksid piisavalt infot.