Tööandjad

Reede, 18. juuni 2010	lk 13
	Trüki

Ene Tüvi

Ene Tüvi,
AS Merko Ehitus personalijuht:
„Merko Ehituse tööjõu järelkasv sirgub põhiliselt Tallinna tehnika­ülikoolis ja tehnikakõrgkoolis. Kutsekoolidega oleme teinud koostööd tagasihoidlikumalt ja seda põhjusel, et varasemate aastate õppekavades puudus meile vajalik eriala. Praegu võime tõdeda, et õppeprogramme on täiendatud ja olukord on meie jaoks paranenud.
Kui võrrelda eri koolide praktikante ja lõpetanuid, tuleb paraku tunnistada, et kutsekooliõppurite praktiline ettevalmistus jätab soovida. Vähesed kogemused ja meie vajaduste mittekattumine õppeprog-
rammidega teeb noore väljaõpetamise töökohal küllaltki ressursi­mahukas.
Kindlasti ei saa siin etteheiteid teha ainult kutsekoolidele. Praktikakohti ja võimalusi tööga tutvuda saavad pakkuda ikkagi ainult ettevõtted. Koolid võiksid omalt poolt olla initsiatiivikamad ja paindlikumad õppekavade ajakohastamisel ja täiendamisel. Kuna headest oskustöölistest tuntakse praegugi puudust, tuleb rohkem pingutada ning tööandjate ja koolide tulemuslikumat koostööd arendada.
Merko Ehitus pakub sel aastal praktikakohti 13 noorele, sh ühele Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli ja kolmele Tallinna ehituskooli õppurile. Loodan, et järgmisel aastal on need arvud suuremad.”   

Mall Ivalo,
Nordecon International AS-i personalidirektor:
„Kutseharidusasutuse lõpetanute teadmiste ja oskuste tase on küllaltki erinev. Eelkõige sõltub see inimesest. Üldjuhul kooli värskelt lõpetanu spetsialisti tööga iseseisvalt toime ei tule, vaid peab kogenud spetsialisti käe all lühemat või pikemat aega õpipoisi rollis olema.
Kindlasti annab ettevalmistuses tunda, et õppeasutustel napib tehnilisi vahendeid ja muid ressursse (seda eriti valdkondades, kus valmistatakse ette spetsialiste keerukamaid tehnilisi oskusi nõudvatele ametikohtadele). Siin aitaks praegusest tihedam koostöö ettevõtetega paremaid tulemusi saavutada. Seepärast olemegi püüdnud pakkuda kogemuste omandamise võimalust praktika kaudu, et noortel tekiks reaalsest tööst pilt juba õppimise käigus. Sel viisil on võimalik valida välja ka tublimaid, keda pärast kooli lõpetamist kontserni ettevõtetesse tööle võtta.
Lisaks tööoskustele on tööandja jaoks oluline töösse suhtumine ja väär­tushinnangud. Kahjuks jääb ühiskonnas vajaka kutseõppe väärtustamisest, milles küll viimasel ajal on märgata nihkeid paremuse poole.
Tublide, oma tööd armastavate ja selle üle uhkust tundvate noorte oskustööliste ja spetsialistide järele on nõudlus suur ja majandusolukorra paranedes suureneb see kindlasti veelgi.
Nordeconi kontsernis on tööl arvukalt kutseharidusega noori, seda eelkõige betoonitööde, teedeehituse ja -hooldusega tegelevates ettevõtetes. Aastate jooksul oleme pakkunud paljudele kutsekoolides õppijatele ka praktikakohti. Kõige tihedam on Nordecon Infra tütarettevõtte Järva Teed ja Järvamaa kutsehariduskeskuse koostöö. Ka sel kevadel omandavad selle kooli õpilased kogemusi Mäo ümbersõidu suurobjektil.”

Kristel Laud,
Eesti Energia värbamise ja järelkasvu juht:
„Eesti Energia kontsernis töötab kokku üle 7200 töötaja, kelle hulgas on kutse­haridusega töötajate osakaal 44%, mõnes ettevõttes isegi 80%.
Eesti Energiale olulisimad erialad on seotud elektro- ja soojusenergeetika, mäenduse, mehaanika, automaatika ning kütuste tehnoloogiaga. Lisaks loomulikule personali uuenemisele on lähiaastatel vaja luua ka hulgaliselt täiesti uusi töökohti.
Eesti Energia soovib anda oma panuse energeetika valdkonna tulevikku ja kvalifitseeritud spetsialistide järelkasvu tagamisse. Soovime muuta energeetikaga seotud hariduse noorte hulgas atraktiivsemaks ning tõsta noorte teadlikkust energeetikaga seotud õppimisvõimalustest ja väljakutsetest.
Teeme koostööd mitme kutseõppe­asutusega. Meie head partnerid on nii Ida-Virumaa kutsehariduskeskus, Narva kutseõppekeskus, Tallinna polütehnikum kui ka mitmed teised kutseõppeasutused. Näiteks on Narva kutseõppekeskuses käesoleva aasta juunist koostöös Narva elektrijaama­dega võimalik katlaoperaatorite ja automaatikute kutseõppes kasutada nüüdisaegset õppesimulaatorit, mille tarkvara on koostatud energiatootmise protsessi alusel.
Meie ettevõtetes sooritab praktika aastas ca 150 noort. Pakume ka õppekäike oma objektidele – nii alajaamadesse, elektrijaamadesse kui kaevandustesse. Parimate noorte õpinguid toetame stipendiumitega hariduse eri tasanditel. 2009. a suvel valmis Tallinnas Eesti Energia õppeväljak, mis loob Eestis ainulaadsed võimalused võrguelektrike oskuste kinnistamiseks ja praktiliseks väljaõppeks. Väljak pakub võimalusi õppe mitmekesistamiseks ja praktiliste tööde sooritamiseks ka õppeasutustele.
Anname oma panuse kutsestandardite ning õppekavade loomisse ja arendusse. Õppe arengus peame oluliseks märksõnaks multifunktsionaalsust ning sellest tulenevalt võimalust kombineerida õpet moodulipõhiselt. Olulist tähelepanu tuleb pöörata ka keeleõppele – eesti, vene ja inglise keele valdajatel on tööturul selge eelis.
Tunnustame kutseõppeasutusi, kes rakendavad EL-i tõukefondide rahastamisvõimalusi õppeasutuse arendamiseks ning näitavad üles initsiatiivi koostööks tööandjatega. Kutseharidus on ja jääb vajalikuks alustalaks energiatööstuse jätkusuutlikkuse tagamisel ning vajadus kutseharidusega spetsialistide järele on suur.