Kõigepealt leia ühine lainepikkus…

Reede, 18. juuni 2010	lk 15
Autor: Raivo Juurak	Trüki

Toomas Uuskam: „Iga inimene teeb epistlil ja hoolimisel vahet.” Foto: Raivo Juurak

Kõigepealt tuleb leida õpilastega ühine lainepikkus, alles pärast seda on mõtet didaktikasse ja metoodikasse sukelduda, tõdeb Audentese erakooli gümnaasiumi populaarne eesti keele õpetaja Toomas Uuskam.

Tema enda õpetajatee algas just heade suhete loomisest õpilastega, kusjuures metoodikast ei teadnud ta siis tuhkagi. Oli lõpetanud tehnikakoolis liftimontööri eriala, kuid asus pärast Nõukogude armeest naasmist ning naisevõttu elama Lääne-Virumaale, kus oli tollal kogu maakonna peale vaid kaks lifti. Nii hakkas ta muud tööd otsima, astudes igaks juhuks läbi ka parajasti valmivast Vinni-Pajusti koolist, lootes sealt remondi- või ehitustööd saada. Kuid talle, 22-aastasele igasuguse pedagoogilise töö kogemuseta noormehele, pakuti hoopis võimalust katsetada õpetajaametit, sealhulgas poisteklassi juhatamist. 

Pausidega nõudlikkus
See oli rohkem kui vettehüppamine tundmatus kohas, meenutab Toomas Uuskam, aga küllap oli temas sel määral sünnipärast pedagoogiannet, et ta oskas oma poisteklassiga head suhted luua ja pärast seda polnud õpetamine probleem. „Lõpuks andsin keemiat, vene keelt, usundilugu, puutööd – kõike, mille järele kaadripuudusel vajadus tekkis, ja kuidagimoodi sain kõigega hakkama,” meenutab õpetaja Uuskam. Pärast Tartu ülikooli kaugõppeosakonna lõpetamist sai temast aga emakeeleõpetaja ning seda on ta nüüdseks olnud juba 22 aastat.
Vinduv vastasseis õpilastega on kõige suurem risk, mida õpetaja üldse saab võtta, arvab õpetaja Uuskam. Samas ei tähenda õpilastega ühel pool rindejoont olemine nõudlikkuse puudumist. Just argumenteeritud ja järje­pidev nõudlikkus on korra alus, kinnitab kogenud eesti keele õpetaja. Kuid nõudlikkusega ei tohi liialdada. Õpilastele meeldib, kui tunnis on ruumi nii pingutamisele kui ka lõdvestusele – nagu spordis. Ja iga päev peab natuke nalja ka saama!
Head suhted õpilastega ei välista karmi sõna, täpsustab Toomas Uus­kam. Õpetaja ei peaks varjama, et ta on elav inimene. Temalgi on juhtunud, et rusikas raksatab lauaplaadile. Kui ta on aga õpilasele kogemata liiga teinud, on ta leidnud endas julgust avalikult vabandada. Inimlikud eksimised, mida tunnistatakse, pigem väärtustavad õpetajat laste silmis, kui et kõigutavad tema autoriteeti. 
Toomas Uuskam on õpetanud nii poiste- kui ka tüdrukuteklassis ja leiab, et sugude kunstlik lahutamine ei lahenda koolis ühtki probleemi. Kes ei saavuta õpilastega üht lainepikkust, ebaõnnestub nii ehk naa, eriti murdeealiste poiste klassis, kus pretendente „karja juhi” kohale on tavaliselt enam kui üks. Kergem ei pruugi olla ka õrnema sooga, sest poiste puududes mingi osa tütarlaste loomulikust naiselikkusest nagu kaoks kuhugi.

Sooline aspekt
Õpetaja Uuskam teab kolleegide töömailt juhtumeid, kus teismeliste tüdrukute klassis on tagapinkidest lumepallid vastu tahvlit vuhisenud või õpetaja närv muul jõulisel viisil proovile pandud. Segaklass on kõige mõistlikum ja sobib kõige paremini ka meie ühiskonna elukorraldusmudeliga, kinnitab Uuskam.
Õpetajate hulgas võiks samuti olla mehi ja naisi ligikaudu võrdselt, arvab Audentese õpetaja, see looks koolis parema  pinnase sooliste erisuste mõistmiseks ning nendega arvestamiseks. Toomas Uuskam kirjutas Tallinna ülikoolis pedagoogikutset omandades kooli soolistest aspektidest lõputöö, mille kaitsmisel puhkes üsna elav poleemika. Kui teised tööd kaitsti viie minutiga, siis tema töö lahkamine (ainult õrnemast soost koosneva komisjoni ees) kestis õige pikalt. Järelikult on teema tõsine, nendib Uuskam. „Me oskame õpilasi selekteerida vanuse, pikkuse ja keskmise hinde alusel, kuid ei tohi unustada, et igaüks neist on ühtlasi ka poiss või tüdruk, tulevane mees või naine,” toonitab ta.

Toomas Uuskami seitse soovitust

• Kui õpilane saab tunnis hakkama rumala tembuga, siis ära võta seda isiklikult. Kui sa seda ei suuda, pead ennast liiga tähtsaks.
• Ära klaari arveid avalikult. Aus ja otsekohene neljasilmajutt viib palju kiiremini lahenduseni.
• Kui oled rumala peaga midagi lubanud, siis täida oma lubadus. Siinkohal meenub, kuidas pidin pärast suitse­tamisega vahele jäämist oma õpilaste ergutuskoori saatel kakskümmend ringi ümber koolimaja jooksma (ja see oli hirmus suur maja...).
• Hoia end kursis teemadega, mis on noorte jaoks tähtsad. Siis ei vaata nad sind kui relikti, kelle pähe või hinge midagi peale vältevahelduse ei mahu.
• Lase igaühel tunda, et just tema on sinu jäägitu lemmik, hoolimata saadud kehvast hindest või kordasaadetud rumalusest.
• Kui keegi talitab valesti, siis targutamise või tänitamise asemel aita tal leida lahendust. Iga inimene teeb epistlil ja hoolimisel vahet.
• Ja lõpuks – kui sulle taas kord tundub, et tööd on liiga palju, aega napilt ning palk niruvõitu, siis võta endale aega meenutusteks. Sa ju ei kahetse olnud aegu, ega?