Koolijuht

Reede, 13. november 2009	lk 2
Autor: Maido Mändmets, Varstu keskkooli direktor	Trüki

Palju on räägitud koolivõrgu korrastamise sisulisest poolest. Mina keskendun siinkohal vormile.

Olen külastanud kahte nn puhast gümnaasiumi, üht USA-s ja teist Soo­mes. Mõlemad olid ehitatud spetsiaalselt gümnaasiumi vajaduste rahuldamiseks. Üks neist Tartu-suuruse linna külje all transpordisõlmes, tühermaal. Teine Helsingi lähistel.
Mõlema ümber oli piisavalt ruumi vähemalt sadakonna sõiduauto mahutamiseks (õpetajad + teenindav personal + õpilased + lapsevanemad), Soomes ka parkla sadakonnale jalgrattale. Piisavalt ruumi kergejõustikustaadioni, korvpalli-, võrkpalli-, tennise- jne platsi jaoks. Mitu võimlat, ujula. Palju väga hästi varustatud keemia-, füüsika- jne laboratooriume. Suured auditooriumid vooruloenguteks, spetsiaalsed kabinetid pillimänguks, teatritegemiseks, heli- ja videostuudio jne.
Meil on keskendutud olemasolevate koolihoonete renoveerimisele... Aga nende gümnaasiumihoonete asukoht (enamasti linnasüdames), auväärse ajaloolise koolihoone staa­tus jne ei võimalda „raamidest välja” mõtlemist. Nende kohandamine tänapäeva nõuetega on küllalt problemaatiline. Kui tahame aga parandada gümnaasiumis toimuvat sisuliselt, siis peab tegema nii, et ka vorm seda toetaks.
Olen samades riikides külastanud ka tavagümnaasiume. Need asuvad hõredalt asustatud piirkondades. Väga selgelt on tuntav, et „puhas” gümnaasium on ehitatud sinna, kus on tuhandeid gümnaasiumiealisi. Hõreasustusega piirkonnas lähtutakse ikka hariduse kättesaadavuse printsiibist. Koolitee pikkus määrab kooli asukoha.
Lihtne on riikidel, kus on 90% kõvakattega teed või õpilaste transport lahendatud taksode/mikrobussidega. Eesti maadleb nii teede läbitavuse kui ka suurte bussidega õpilasliinidel.
Lisaks puudub nii Soomes kui ka USA-s (vähemalt neis hariduspiirkondades, mida mina külastasin) koolivaliku demokraatia. Õpilane läheb sinna kooli, kuhu õpilasliin viib. Õpilasliin kalkuleeritakse aga koolitee pikkuse ja majandusliku otstarbekuse seisukohalt.
Kõik need teemad (nõuetele vas­tavad koolihooned üle Eesti, transpordisüsteemi ümberkorraldamine jne) nõuavad tohutult raha.
Äkki oleks arukas lahendada probleemi samm-sammult? Kõigepealt tänapäevased koolihooned tiheasustusega suurlinnade lähistele, maapiirkondades aga ehitame korralikke kõrvalteid ja korrastame transpordisüsteemi (loome eeldusi „puhaste” gümnaasiumide tekkeks). Siis analüüsime ja tegutseme arukalt edasi.