„Kuidas läheb, teadmistepõhine Eesti?”

Reede, 13. november 2009	lk 2
Autor: Kadri Vider, HTM-i teadusosakonna peaekspert	Trüki

Praegu läheb Eestist välismaale ülikoolidesse ligi viis korda enam üliõpilasi, kui väljastpoolt Eestisse õppima saabub. Foto: Marianne Orro

3. novembril peeti Tartus konverentsi „Kuidas läheb, teadmistepõhine Eesti?”. Kõne all oli Eesti teadus- ja arendus­tegevuse ning innovatsiooni strateegia (2007–2013) täitmine ja tulevik.

Osalesid ministrid, teadlased, teadusasutuste ja teadusmahukate ettevõtete juhid, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisega seotud riigiametnikud ja tugiasutuste töötajad. Peaküsimused olid, kuidas täita strateegia eesmärke muutunud majandus- ja väliskeskkonnas ja kas strateegia ise vajab muutmist.
Peaminister Andrus Ansip kui valitsuse juures tegutseva teadus- ja arendusnõukogu juht väljendas rahulolu, et majanduskriisi mõjud on kontrolli all. Ta pidas oluliseks säilitada riigieelarves teadus- ja arendustegevuse investeeringud ning panustada jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Peaminister avaldas lootust, et alates 2005. aastast kahekordistunud kulutused teadus- ja arendustegevusele ning  innovatsioonipoliitikale avaldavad majandusele juba paari aasta pärast kasulikku mõju.

Kõrged hinnangud
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas pööras eraldi tähelepanu noorte teadlaste järelkasvule, teadus-arendus­tegevuse ja innovatsiooni tõhustamisele, Eesti võrdlusele Euroopaga. „Väliseksperdid on andnud Eesti teadus- ja innovatsioonialasele arengule kõrgeid hinnanguid. Näiteks ajakirja Nature 1. oktoobri juhtkirjas tuuakse Eestit esile kui kõige kiiremini läänelikule teaduskorralduse süsteemile üle läinud endise idabloki riiki. Kuid olukord on nagu Alice’i peeglitaguses maailmas – et paigal püsida, tuleb üha kiiremini joosta. Peame eelistama doktoriõpet ja noorte teadlaste mobiilsust,” rõhutas Lukas. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendustes on näiteks kokku lepitud, et doktorantidest saavad töövõtjad.
HTM-i kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel ning Eesti tea­duste akadeemia asepresident Jüri Engelbrecht puudutasid Euroopa teaduspoliitika arengut ja Eesti teaduse rahvusvahelistumist. Euroopa teadusruumi (ERA) arendamise kava tähendab muu hulgas soodsate tingimuste loomist teadlaste, teadmiste ja tehnoloogiate vabaks liikumiseks. Ka Eesti teadus- ja kõrghariduspoliitika üks suundi on teadlaste, õppejõudude ja üliõpilase koostöövõimaluste suurendamine välispartneritega. „Paraku kätkeb suurem liikuvus ka kasvavaid ohte. Praegu suundub Eestist välismaale ülikoolidesse ligi viis korda enam üliõpilasi, kui mujalt Eestisse õppima saabub. Seda ohtu tuleb teadvustada ja selle vastu samme astuda, kuigi need pole odavad,” tõdes Koppel.
HTM-i teadusosakonna juhataja Indrek Reimand rõhutas, et kuigi strateegia on lõpetatud dokument, toimuvad pikaajalised valikud teaduskorralduses jätkuvalt ja selles mõttes strateegia elab, täieneb ja läheb sujuvalt üle järgmiseks strateegiaks.

Strateegia elab ja täieneb
„Pikaajalisi otsuseid teeme nii seadusi kui ka traditsioone luues, kuid on vähemalt kaks teaduspoliitika alalist jätkusuutlikkuse elementi, mida praegu pole seaduses, ning puudub ka hea traditsioon: pikaajaliste investeeringute printsiibid ja rahastamisalli­kate kooskasutamise põhimõtted. Ilma neid printsiipe seadmata toimib teadusasutuste ja teadlaste tegevuste planeerimises ad hoc juhtmotiiv „tahan kõike ja kohe”, mida ongi näha paljudes variatsioonides,” ütles Reimand.
On ka asju, mille kavandamine eeldab 20-aastast või pikematki plaani – näiteks infrastruktuuri investeeringud, detailsemalt ehitised, seadmed, teadusmahukad tehnoloogiad või andmebaasid ja rakendussüsteemid, aga ka koostöövõrgustikud ja teadustegevuse hajusstruktuurid. Selleks on hakatud koostama Eesti teaduse infrastruktuuri teekaarti. Teekaart on aluseks ettevalmistamisel olevatele investeeringuotsustele ja tagab, et planeerimise aluseks on vajadused, mitte terenduvate toetuste tingimused.

E-teadus kui megatrend
Kasvavat mõju meie teaduse tegemise viisidele avaldab e-teaduse megatrend, mis puudutab arvutitehnoloogiliste võimaluste avardumise kõrval paljusid teisi „traditsioonilisi” infrastruktuure: infrastruktuuride avatud ligipääs ja kaugkasutus, hajusinfrastruktuurid ja nende lõimimine ning muidugi e-ajakirjad, e-raamatukogud, e-kollektsioonid.
Kuid „e” on muutmas ka teadust ennast: uued teaduse väljundid (sh andmekogud), algandmete taaskasutus, andmete ristseostamine kõikidel tasanditel, uued teadmiste loomise tehnoloogiad, muutunud publitseerimispraktika ja ärimudel jne.
TÜ molekulaarpatoloogia professor ja teaduskompetentsi nõukogu liige Pärt Peterson tõdes, et Eesti teadlaste efektiivsust tuleb tõsta.

Eesmärgid on täidetavad
Aasta innovaatori auhinna saanud Modesat Communications OÜ juhatuse esimees Peep Põldsamm otsis vastust küsimusele, kas innovaatilisel ettevõttel on Eestis hea. Tema sõnul peaks olema meie ühine huvi, et teadmistepõhise äri (kõrge) lisandväärtus jääks Eestisse, kuigi ettevõte ise ei pea asuma siin. Peep Põldsammi väitel on innovaatiliseks ja teaduspõhiseks loominguks Eesti riigis hea tugi, puudulik on aga tugisüsteem valminud toote turustamiseks maailmas.
Strateegia loojad Jüri Engelbrecht (komisjoni esimees), Teet Jagomägi, Lauri Tammiste, Indrek Reimand ja Rein Vaikmäe nentisid paneeldiskussioonis, et strateegia põhieesmärgid on endiselt täidetavad ja strateegiat muuta pole vaja. Küll aga ei osatud kolm-neli aastat tagasi arvestada majanduskriisi ja muutusi teaduses eneses.
HTM kutsub kõiki teadus- ja arendustegevuse strateegia teemadel kaasa mõtlema. Mõtteavaldused on oodatud aadressil http://www.archimedes.ee/konverents2009/.