Kommentaar

Reede, 13. november 2009	lk 7
	Trüki

2. novembri Eesti Päevalehes arvas majandusminister Juhan Parts, et ettevõtlus­ained tuleb viia eranditult igasse õppekavasse. Tema sõnul on praegused kõrgkooli­lõpetanud iseseisva äri alustamiseks saamatud. Majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi uuring näitas aga, et 16 kõrgkooli 500 õppekavast on ettevõtlust puudutavad ained vaid 40%-s. Eriti kehvas seisus on Tartu ja Tallinna ülikooli õppekavad. Kuidas kommenteerite?


Maaja Vadi,
Tartu ülikooli ettevõtte­majanduse instituudi juhataja:

„Mul on hea meel, et teema üles tõste­ti, sest majandusharidusega tuleb se­nisest enam tegelda. Mis aga puudutab mainitud uuringut, siis on oluline vaadata ka numbrite taha ning jälgida, mida arvesse võeti. Uuriti küll, mitmes õppekavas majandusõpetus on, aga kaudseid tegureid ei pruugitud arvestada. Näiteks ei läinud arvesse majandusõpetus kõrvalainena, kuigi sealt saab mahukama teadmistepagasi, kui annab üks neljapunktine aine.
Ilmselt tuleb analüüsimist alusta­da sellest, millise ettevalmistusega spet­sialiste riik ülikoolidelt tellib. Proportsioonid tuleb täpselt läbi mõel­da, sest kõrgkoolil on kohustus tudengid ka teadustööks ette valmistada. Kui taandame kõik praktilistele oskustele, nt äriplaani tegemisele, ei pruugi jääda aega akadeemiliseks analüüsiks.
Kui muul moel ei ole võimalik majandusaineid lisada, võiks seda teha vähemalt vabaainetena. TÜ-s on ettevõtluse alused kohustuslikud kõikidele sotsiaal-, majandus- ja õigusteaduskonna tudengitele. Samas saavad loodusteaduste, matemaatika ja meditsiinitudengid majandusaineid vaid siis, kui on valinud majanduse lisaerialaks. Oma kogemustest võiksid rohkem tulla rääkima just väikese toimiva ettevõtte juhid. Need lood julgustavad ja kujundavad hoiakuid. Skype’i esindaja jutt võib noortele kaugeks jääda.
Elementaarsed majandusteadmised kuluvad muidugi ära kõigil, ka neil, kes ei plaani oma ettevõtet teha. Need aitavad isiklikku eelarvet juhtida ja rahaprobleemidega toime tulla. Elus on tihti raskeid või isegi väljapääsmatuid olukordi ning ka need, kel pole eeldusi äris läbi lüüa, peavad oskama selles orienteeruda. 
Ettevõtlusega võiks tegelda praegusest palju rohkem inimesi. Eestlaste probleem on ebakindlus ja koostöö­oskuste puudumine. Seda tuleks õppi­da juba algkoolis. Praegune kooli­süsteem, kus hinnatakse eelkõige in­dividuaalset head tulemust, annab meie ärikultuuris valusalt tunda. Kui tudengid jagada 4–5-liikmelisteks gruppideks, käib 2–3 kuud kestev järje­pidev mitmes etapis töö neile üle jõu, sest nad lihtsalt ei oska koostööd teha. Ülikool saab anda majandusteadmisi, aga see ei lahenda kogu probleemi.”