Kõrgtehnoloog, kes oskab ka naela seina lüüa

Reede, 13. november 2009	lk 8
Autor: Raivo Juurak	Trüki

Ahti Pent ei tee õpilastele midagi puust ja punaselt ette, selgitab vaid põhi­mõtteid ning ütleb siis: „Mis te valmis teete ja kuidas, see on teie probleem.” Fotol näeme teda lendu laskmas õpilase tehtud tiivikut, allpool sirutab oma sõrgu lauda koristada oskav Lego-robot. Foto: Raivo Juurak

Tallinna reaalkooli õpetaja Ahti Pent, Tiigri Tegija klaasau­hinna kavaler on Eesti üks edukamaid arvuti teel juhitavate tööpinkide kasutajaid tööõpetuse tundides. Samas väärtustab ta ka traditsioonilisi tööoskusi.

Ahti Pent on teinud rohkemgi. Reaal­kool on avanud põhikooliõpilas­te­le tehnoloogiakooli – idee üks alga­tajaid ja vedajaid oli Ahti Pent. Tehno­loogiakoolis ehitavad õpilased tuulegeneraatoreid, sildu, õhusõidukeid ja muud põnevat. Muuseas õpitakse seal ka väikestele robotitele korraldusi andma ning neid vastavalt töö iseloomule ümber ehitama.

Teeb suuri plaane
Esmamulje järgi on Ahti Pent tüüpiline oma aine patrioot, kes justkui sooviks muuta kogu Tallinna reaalkooli omamoodi insenerikooliks, kus õpilased saaksid oma lennukaid ideid katsetada ja insenertehnilist huvi arendada. Ta ei salgagi, et on kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse arengu nimel vaat et fanaatiliselt pingutanud. Esimesel kolmel tööaastal venisid tööõpetuse klassis (all keldris) veedetud päevad tihti kella kümneni õhtul, kusjuures pärast kolm aastat kestnud rahmeldamist tundus talle, et on suutnud oma plaanidest ellu viia vaid kümne protsendi ringis. Seega on plaanid olnud tõesti ambitsioonikad.
Nüüd on Ahti Pendil perekond ja kella kümneni ta keldriklassi jääda ei raatsi, kuid tehnoloogiaõpetuse frii­giks on jäänud. Võtab tehnoloogiaõpetuses pidevalt uusi ideid üles ja kirju­tab koostöös arendusjuhiga nende rea­liseerimiseks Tiigrihüppele, HTM-ile ja linna haridusametile projektitaotlusi, saab jaatavaid vastuseid ja viib oma plaane tasapisi, kuid kindlalt ellu. On taotlenud koolile arvuti teel juhitavaid tööpinke, lihtsaid Lego-roboteid, mida uurides saab õpilane aru näiteks sellest, kuidas automaatpesumasin töötab. Koolivaheajad kuluvad tal õpilastega sildade, lennumasinate, tuulegeneraatorite ja muu põneva ehitamiseks, Lego-robotite võistlus­te korraldamiseks jne. Ta märgib rahulolevalt, et tema õpilaste ehitatud tugevaim sild (1,5 m pikk) kandis kindlalt ära 171-kilogrammise raskuse – kõik, mida oli silla kandevõime proovimise ajal käepärast raskuseks peale laduda.
Uute vahendite ja tehnoloogia kasutuselevõtt on olnud visa töö. Alguses katsetas Ahti Pent sellega vanemates klassides. Kogemusi saades ja metoodikat muutes viis süsteemse modelleerimise ja arvuti teel juhitava pingi kasutamise seitsmendasse klassi. Sellest õppeaastast proovitakse seda juba viiendas. Ka Lego-robotitega alustatakse samas klassis. 
Ahti Pent on olnud tehnoloogiaõpetuse juurutamisel väga edukas, aga osanud säilitada ka terve talupojamõistuse. Ta ei arva, et kogu traditsiooniline tööõpetus peab muutuma moodsaks tehnoloogiaõpetuseks, kus kõike tehakse arvutite toel. Kaugeltki mitte. Tema tööõpetuse tundides moodustab arvutite vahendusel tehtav vaid veerandi mahust. Tänapäeva noor peab oskama ka nurklihvijaga metalli lõigata, tikksaega saagida, akudrelliga kruvisid sisse ja välja keerata, metalli kokku keevitada. „Me ei tohi jõuda olukorda, kus naela seina löömiseks kutsutakse kohale spetsialist,” ütleb ta. „Moodne tehnoloogia ei asenda traditsioonilist tööõpetust/käsitööd, vaid täiendab seda.”
Ahti Pendil on õpetajate seas suhteliselt harva esinev võime mõista ka teiste õppeainete olulisust. Tema sisemine igatsus ei näi olevat töö- ja tehnoloogiaõpetuse hegemoonia koolis, vaid pigem koostöö teiste ainetega.

Aitab aineid lõimida
Selle kohta on koolis toredaid näiteid. Käsitsi joonestamist õpetab kunstiõpetaja, arvutil modelleerimist tööõpetajast kolleeg. (Lõputööd tehes otsustab õpilane ise, kumb talle rohkem meeldib – ligi kolmandik eelistab vana head käsitsi joonestamist.) Sissejuhatuse astro­noomiasse (planeedid, kaugused, värvused, suurused) teeb füüsikaõpetaja, planetaariumi aitab valmis ehitada õpetaja Pent. Sissejuhatuse sillaehitusse teeb TTÜ õppejõud, konkreetset nõu annab oma õpetaja.
Kokkuvõttes on Ahti Pent ikkagi tehnoloogiaõpetuse veendunud patrioot. Ta selgitab, et üheski teises õp­pe­aines ei lõimu nii loomulikul moel disain, inseneriteadus, materjali­õpetus, majandusõpetus, füüsika, ma-te­maatika, keemia, bioloogia jne. Töö- ja tehnoloogiõpetuses olevat ka meeskonnatöö loomulik – väikeste rühmade ajurünnakud on heade lahendusteni jõudmiseks hädavajalikud. 
Meie vestluse lõpul palub Ahti Pent mainida ka oma kooli juhtkonda ja õpetajaid, kellega koos ta oma ideid ellu on rakendanud, samuti Tiigrihüppe sihtasutust, HTM-i ja Tal­linna haridusametit, kes tema projekte ikka toetanud.