Üldharidus
Kõrgtehnoloog, kes oskab ka naela seina lüüa
Tallinna reaalkooli õpetaja Ahti Pent, Tiigri Tegija klaasauhinna kavaler on Eesti üks edukamaid arvuti teel juhitavate tööpinkide kasutajaid tööõpetuse tundides. Samas väärtustab ta ka traditsioonilisi tööoskusi.
Ahti Pent on teinud rohkemgi. Reaalkool on avanud põhikooliõpilastele tehnoloogiakooli – idee üks algatajaid ja vedajaid oli Ahti Pent. Tehnoloogiakoolis ehitavad õpilased tuulegeneraatoreid, sildu, õhusõidukeid ja muud põnevat. Muuseas õpitakse seal ka väikestele robotitele korraldusi andma ning neid vastavalt töö iseloomule ümber ehitama.
Teeb suuri plaane
Esmamulje järgi on Ahti Pent tüüpiline oma aine patrioot, kes justkui sooviks muuta kogu Tallinna reaalkooli omamoodi insenerikooliks, kus õpilased saaksid oma lennukaid ideid katsetada ja insenertehnilist huvi arendada. Ta ei salgagi, et on kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse arengu nimel vaat et fanaatiliselt pingutanud. Esimesel kolmel tööaastal venisid tööõpetuse klassis (all keldris) veedetud päevad tihti kella kümneni õhtul, kusjuures pärast kolm aastat kestnud rahmeldamist tundus talle, et on suutnud oma plaanidest ellu viia vaid kümne protsendi ringis. Seega on plaanid olnud tõesti ambitsioonikad.
Nüüd on Ahti Pendil perekond ja kella kümneni ta keldriklassi jääda ei raatsi, kuid tehnoloogiaõpetuse friigiks on jäänud. Võtab tehnoloogiaõpetuses pidevalt uusi ideid üles ja kirjutab koostöös arendusjuhiga nende realiseerimiseks Tiigrihüppele, HTM-ile ja linna haridusametile projektitaotlusi, saab jaatavaid vastuseid ja viib oma plaane tasapisi, kuid kindlalt ellu. On taotlenud koolile arvuti teel juhitavaid tööpinke, lihtsaid Lego-roboteid, mida uurides saab õpilane aru näiteks sellest, kuidas automaatpesumasin töötab. Koolivaheajad kuluvad tal õpilastega sildade, lennumasinate, tuulegeneraatorite ja muu põneva ehitamiseks, Lego-robotite võistluste korraldamiseks jne. Ta märgib rahulolevalt, et tema õpilaste ehitatud tugevaim sild (1,5 m pikk) kandis kindlalt ära 171-kilogrammise raskuse – kõik, mida oli silla kandevõime proovimise ajal käepärast raskuseks peale laduda.
Uute vahendite ja tehnoloogia kasutuselevõtt on olnud visa töö. Alguses katsetas Ahti Pent sellega vanemates klassides. Kogemusi saades ja metoodikat muutes viis süsteemse modelleerimise ja arvuti teel juhitava pingi kasutamise seitsmendasse klassi. Sellest õppeaastast proovitakse seda juba viiendas. Ka Lego-robotitega alustatakse samas klassis.
Ahti Pent on olnud tehnoloogiaõpetuse juurutamisel väga edukas, aga osanud säilitada ka terve talupojamõistuse. Ta ei arva, et kogu traditsiooniline tööõpetus peab muutuma moodsaks tehnoloogiaõpetuseks, kus kõike tehakse arvutite toel. Kaugeltki mitte. Tema tööõpetuse tundides moodustab arvutite vahendusel tehtav vaid veerandi mahust. Tänapäeva noor peab oskama ka nurklihvijaga metalli lõigata, tikksaega saagida, akudrelliga kruvisid sisse ja välja keerata, metalli kokku keevitada. „Me ei tohi jõuda olukorda, kus naela seina löömiseks kutsutakse kohale spetsialist,” ütleb ta. „Moodne tehnoloogia ei asenda traditsioonilist tööõpetust/käsitööd, vaid täiendab seda.”
Ahti Pendil on õpetajate seas suhteliselt harva esinev võime mõista ka teiste õppeainete olulisust. Tema sisemine igatsus ei näi olevat töö- ja tehnoloogiaõpetuse hegemoonia koolis, vaid pigem koostöö teiste ainetega.
Aitab aineid lõimida
Selle kohta on koolis toredaid näiteid. Käsitsi joonestamist õpetab kunstiõpetaja, arvutil modelleerimist tööõpetajast kolleeg. (Lõputööd tehes otsustab õpilane ise, kumb talle rohkem meeldib – ligi kolmandik eelistab vana head käsitsi joonestamist.) Sissejuhatuse astronoomiasse (planeedid, kaugused, värvused, suurused) teeb füüsikaõpetaja, planetaariumi aitab valmis ehitada õpetaja Pent. Sissejuhatuse sillaehitusse teeb TTÜ õppejõud, konkreetset nõu annab oma õpetaja.
Kokkuvõttes on Ahti Pent ikkagi tehnoloogiaõpetuse veendunud patrioot. Ta selgitab, et üheski teises õppeaines ei lõimu nii loomulikul moel disain, inseneriteadus, materjaliõpetus, majandusõpetus, füüsika, ma-temaatika, keemia, bioloogia jne. Töö- ja tehnoloogiõpetuses olevat ka meeskonnatöö loomulik – väikeste rühmade ajurünnakud on heade lahendusteni jõudmiseks hädavajalikud.
Meie vestluse lõpul palub Ahti Pent mainida ka oma kooli juhtkonda ja õpetajaid, kellega koos ta oma ideid ellu on rakendanud, samuti Tiigrihüppe sihtasutust, HTM-i ja Tallinna haridusametit, kes tema projekte ikka toetanud.
 |
Kõrgtehnoloog, kes oskab ka naela seina lüüa
| Reede, 13. november 2009 | lk 8 |
| Autor: Raivo Juurak |
 Trüki
|
 |
|
Ahti Pent on teinud rohkemgi. Reaalkool on avanud põhikooliõpilastele tehnoloogiakooli – idee üks algatajaid ja vedajaid oli Ahti Pent. Tehnoloogiakoolis ehitavad õpilased tuulegeneraatoreid, sildu, õhusõidukeid ja muud põnevat. Muuseas õpitakse seal ka väikestele robotitele korraldusi andma ning neid vastavalt töö iseloomule ümber ehitama.
Teeb suuri plaane
Esmamulje järgi on Ahti Pent tüüpiline oma aine patrioot, kes justkui sooviks muuta kogu Tallinna reaalkooli omamoodi insenerikooliks, kus õpilased saaksid oma lennukaid ideid katsetada ja insenertehnilist huvi arendada. Ta ei salgagi, et on kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse arengu nimel vaat et fanaatiliselt pingutanud. Esimesel kolmel tööaastal venisid tööõpetuse klassis (all keldris) veedetud päevad tihti kella kümneni õhtul, kusjuures pärast kolm aastat kestnud rahmeldamist tundus talle, et on suutnud oma plaanidest ellu viia vaid kümne protsendi ringis. Seega on plaanid olnud tõesti ambitsioonikad.
Nüüd on Ahti Pendil perekond ja kella kümneni ta keldriklassi jääda ei raatsi, kuid tehnoloogiaõpetuse friigiks on jäänud. Võtab tehnoloogiaõpetuses pidevalt uusi ideid üles ja kirjutab koostöös arendusjuhiga nende realiseerimiseks Tiigrihüppele, HTM-ile ja linna haridusametile projektitaotlusi, saab jaatavaid vastuseid ja viib oma plaane tasapisi, kuid kindlalt ellu. On taotlenud koolile arvuti teel juhitavaid tööpinke, lihtsaid Lego-roboteid, mida uurides saab õpilane aru näiteks sellest, kuidas automaatpesumasin töötab. Koolivaheajad kuluvad tal õpilastega sildade, lennumasinate, tuulegeneraatorite ja muu põneva ehitamiseks, Lego-robotite võistluste korraldamiseks jne. Ta märgib rahulolevalt, et tema õpilaste ehitatud tugevaim sild (1,5 m pikk) kandis kindlalt ära 171-kilogrammise raskuse – kõik, mida oli silla kandevõime proovimise ajal käepärast raskuseks peale laduda.
Uute vahendite ja tehnoloogia kasutuselevõtt on olnud visa töö. Alguses katsetas Ahti Pent sellega vanemates klassides. Kogemusi saades ja metoodikat muutes viis süsteemse modelleerimise ja arvuti teel juhitava pingi kasutamise seitsmendasse klassi. Sellest õppeaastast proovitakse seda juba viiendas. Ka Lego-robotitega alustatakse samas klassis.
Ahti Pent on olnud tehnoloogiaõpetuse juurutamisel väga edukas, aga osanud säilitada ka terve talupojamõistuse. Ta ei arva, et kogu traditsiooniline tööõpetus peab muutuma moodsaks tehnoloogiaõpetuseks, kus kõike tehakse arvutite toel. Kaugeltki mitte. Tema tööõpetuse tundides moodustab arvutite vahendusel tehtav vaid veerandi mahust. Tänapäeva noor peab oskama ka nurklihvijaga metalli lõigata, tikksaega saagida, akudrelliga kruvisid sisse ja välja keerata, metalli kokku keevitada. „Me ei tohi jõuda olukorda, kus naela seina löömiseks kutsutakse kohale spetsialist,” ütleb ta. „Moodne tehnoloogia ei asenda traditsioonilist tööõpetust/käsitööd, vaid täiendab seda.”
Ahti Pendil on õpetajate seas suhteliselt harva esinev võime mõista ka teiste õppeainete olulisust. Tema sisemine igatsus ei näi olevat töö- ja tehnoloogiaõpetuse hegemoonia koolis, vaid pigem koostöö teiste ainetega.
Aitab aineid lõimida
Selle kohta on koolis toredaid näiteid. Käsitsi joonestamist õpetab kunstiõpetaja, arvutil modelleerimist tööõpetajast kolleeg. (Lõputööd tehes otsustab õpilane ise, kumb talle rohkem meeldib – ligi kolmandik eelistab vana head käsitsi joonestamist.) Sissejuhatuse astronoomiasse (planeedid, kaugused, värvused, suurused) teeb füüsikaõpetaja, planetaariumi aitab valmis ehitada õpetaja Pent. Sissejuhatuse sillaehitusse teeb TTÜ õppejõud, konkreetset nõu annab oma õpetaja.
Kokkuvõttes on Ahti Pent ikkagi tehnoloogiaõpetuse veendunud patrioot. Ta selgitab, et üheski teises õppeaines ei lõimu nii loomulikul moel disain, inseneriteadus, materjaliõpetus, majandusõpetus, füüsika, ma-temaatika, keemia, bioloogia jne. Töö- ja tehnoloogiõpetuses olevat ka meeskonnatöö loomulik – väikeste rühmade ajurünnakud on heade lahendusteni jõudmiseks hädavajalikud.
Meie vestluse lõpul palub Ahti Pent mainida ka oma kooli juhtkonda ja õpetajaid, kellega koos ta oma ideid ellu on rakendanud, samuti Tiigrihüppe sihtasutust, HTM-i ja Tallinna haridusametit, kes tema projekte ikka toetanud.
|
Kommenteerimise reeglid:
Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!
Lisa kommentaar:
|
Lugejate kommentaarid:
