Õpime looduses – ökoloogiakursus Sagadis

Reede, 13. november 2009	lk 8
Autor: Karin Lass, Audentese erakooli kommunikatsioonijuht	Trüki

11. a klassi korilased otsivad metsa alt söödavaid taimi. Foto: Gary Kevin Krõm

Meie koolis on alates 2005. a majanduse ja keskkonna õppesuund, mille raames korraldatakse ka ökoloogia­kursust.

Ökoloogiakursuse korraldamiseks otsiti võimalusi projektidest. Lõpuks saadi pool toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt, teise poole panustas kool ise. Kursust läbides tegutseti rühmades ja spetsialistide juhendamisel. Osalenud rühmad said uurimisülesandeid, tegid välivaatlusi ja eksperimente, analüüsisid saadud andmeid ning tutvustasid oma uuringu tulemusi kursuse lõpus korraldatud õpilaskonverentsil. Õpilastel kujunes esialgne arusaam keskkonnahoiu teaduslikest alustest.

Sookurgi jälgimas ja loendamas
Ühel septembrilõpu vihmasel hommikul pakiti õpilased-juhendajad bussi peale ning võeti ette sõit RMK Sagadi metsakeskusse. Kaasatud olid 10. ja 11. klassi õpilased, keda ootas ees kolmepäevane seiklus Põhja-Eesti looduskaunites kohtades.
„Meie rühma teema oli „Sookure noorlindude suhteline osakaal toitumiskogumites”. Vaatlesime sookurgi, nende ööbimis- ja toitumiskohti. Vaatlusteks sobiva metoodika soovitas meile ornitoloog Aivar Leito,” tutvustas Kerli oma grupi tegevust.
„Alustasime vaatlusega juba esimese päeva õhtul, jälgides seda, kuidas nad tagasi ööbimiskohta lendavad. Nägime 300 kurge. See tundus juba väga võimas. Uuesti startisime hommikul kell 6. Kõik teised alles magasid, kui meie juba oma uurimistööga alustasime. Hommikul nägime üle 1600 kure,” kirjeldas Kristina.
„Meie ülesanne oli vaatluse käigus loendada kurgesid. Loendamine käis gruppide kaupa, jagasime omavahel parved ära ning loendasime linde ülelennul hommikul ja õhtul. Päeval vaatlesime toituvaid kogumikke. Kui kured söövad, siis perede kaupa. Noorlinde eristab värvide järgi,” selgitas Kevin tegevusi töörühmas.
Pärast vaatlust otsiti sookurgede kohta täiendavat infot internetist ning erialakirjandusest. Püstitati hüpoteesid, võrreldi varasemaid ning enda vaatluse käigus saadud andmeid, tehti järeldusi ning pandi kokku esitlus uurimistöö kaitsmiseks konverentsil.
„Saime teada, et kahe pojaga perekondi oli kõige enam, söömispaika lendamise tipphetk on päikesetõusu ajal ning sööma lennates teevad kured hästi kõva häält. See kõik oli väga põnev,” rääkisid tüdrukud õhinal.

Põlispuud ja veekogud
Kui üks rühm uuris sookurgede toitumisharjumusi, siis teised näiteks Sagadi pargi põlispuude jämedust ja kasvu, tehti veekogude vee kvaliteedi võrdlevat keemilist ning faunistilise koosseisu analüüsi, katsetati lõngade värvuse sõltuvust pH-st nende värvimisel looduslike materjalidega ning uuriti torikulisi Sagadi pargi puudel.
Kui õpilastelt arvamust küsiti, leidsid nad nagu ühest suust, et võiks veel pikemaks ajaks loodusesse minna, põhjalikumalt vaadelda ning enam selliseid kursusi korraldada.
Õpetaja Külli Relve aga märkis: „Taoliste projektide kirjutamine on küllaltki aeganõudev, kuid õpilaste säravad silmad ja kiitvad kommentaarid kinnitavad, et see vaev tasub end igal juhul ära.”