Vastuvõtt ülikooli

Reede, 29. jaanuar 2010	lk 9
Autor: Birute Klaas, Tartu ülikooli õppeprorektor	Trüki

Kui muutub riigieksamite süsteem, tuleb ülikoolil vastavalt sellele ümber kujundada ka vastuvõtukriteeriumid.

Kolm planeeritud riigieksamit (matemaatika, kirjand ja võõrkeel) on just need eksamid, mida Tartu ülikoolis paljudele õppekavadele vastuvõtul arvestatakse. Omaette küsimus on aga uute riigieksamite tase: kas see võimaldab võimekamaid välja selekteerida või on paljudel tublidel õpilastel ühtviisi väga head tulemused?

Sisseastumiseksamid jäävad
Ühe vastuvõtutingimusena saab kasutada üldist akadeemilise võimekuse testi, mis hindab mitmekülgselt kandidaatide analüütilist mõtlemist ning võimekust eri valdkondades. Kui test oleks üleriigiline ning kehtiks kõikide ülikoolide vastuvõtul, säästaks see üliõpilaskandidaate tegemast sarnast eksamit mitu korda. Sisse­astu­miseksamid säilivad kindlasti loomingulistele erialadele ning õpetajakoolituse õppekavadele astumisel. Vajadusel tuleb laiendada nende osatähtsust ka teistel õppekavadel. Sisseastumiseksamite osatähtsuse suurendamine annaks võimaluse läheneda üliõpilaskandidaadile individuaalsemalt ning selgitada välja tema huvi, ambitsioonid ja motivatsiooni.
Tartu ülikool arvestab ka praegu üliõpilaskandidaatide varasemate õpingute tulemustega, püüdes sel moel selekteerida motiveeritud ja võimekad üliõpilased. Soodsatel tingimustel saavad ülikooli astuda olümpiaadidel, võistlustel või õpilastööde konkurssidel edukalt osalenud abituriendid, gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud ning akadeemilise testi läbimisel kõrge punktisumma saanud kandidaadid. Analüüsid näitavad, et eritingimustel vastuvõtt on ennast õigustanud, oleme saanud tugevad üliõpilaskandidaadid ning kavatseme kindlasti jätkata soodustuste pakkumist tublimatele koolilõpetajatele.

Paljud jätavad pooleli
Kahtlemata mõjutab õpingutes edasijõudmist õpikeskkond ning õppekavade kvaliteet. Eriti oluline on aga üliõpilase motiveeritud suhtumine ja tõsine soov omandada valitud eriala. Kahjuks tuleb tõdeda, et igal aastal katkestab märkimisväärne hulk sisseastunutest oma õpingud juba esimesel aastal kas omal soovil või edasijõudmatuse tõttu. Ühest küljest on see märk valest erialavalikust. Samas näitavad katkestanute uuringu tulemused, et haridustee katkemise peamisteks põhjusteks ei ole mitte vale erialavalik, vaid pigem töötamine, isikliku elu ja perekonnaga seotud kohustused ning rahalised raskused. Mingil ajal võivad hakata õppimisega konkureerima muud asjaolud, mis osutuvad õppimisest tähtsamaks ja viivad lõpuks õpingute katkemiseni. See paneb ülikooli rohkem panustama üliõpilaste toetamisele, karjääri- ja erialanõustamisele ning paindlike õppimisvõimaluste pakkumisele, mis lubaks ülikoolis õppida töö ja pere kõrvalt.
Oluline on ka üliõpilaskonna ja riigi diskussiooni jätkumine üliõpilaste sotsiaalsete garantiide teemal. Toetused ning stipendiumid leevendaksid tudengite majandusolukorda, vähendaksid kõrgkooli kõrvalt töötamist ning jätaksid rohkem aega õpingutele. Peagi tekib katkestanutel võimalus EL-i sotsiaalfondi toel oma õpingud tasuta lõpetada.
Eestis on vähe inimesi ning igaühe käekäik ja tema potentsiaali rakendamine on meile väga oluline. Mida edukamad oleme tublide ja motiveeritud inimeste ülesleidmisel ning nende toetamisel õpingutes, seda kasulikum on see Eesti kõrgharidusele ja ühiskonnale.
Kohustuslik matemaatika riigi­eksam parandab olukorda ülikooli seisukohalt vaid kvantitatiivselt. Küsimus on selles, milliseid teadmisi eksamil kontrollitakse.