Lastega filosofeerimine toetab arenguvestlusi

Reede, 5. veebruar 2010	lk 6
Autor: Egle Säre, AMI koolitaja	Trüki

Senini kestev rahulolematus ja arenguvestluste mõningane ignoreerimine tekitavad küsimuse, mida ja kuidas tuleks muuta.

Arenguvestlused on põhjustanud vas­takaid arvamusi juba enne nende kohustuslikuks muutmist 2005/2006. õa.
Ühelt poolt aitavad need õpilaste arengut toetada, teisalt kujutavad õpetajale tasustamata lisakoormust. Arvestades õpetaja töö eesmärki ja õpilase vajadusi, tuleb otsida arenguvestluste tõhustamise võimalusi.
Mida pakub õigupoolest kord aastas korraldatav arenguvestlus õpilasele? Tartu kunstigümnaasiumis tehtud uurimusest selgub, et õpilane unustab oma lubadused kiiresti (Israel, „Kellele ja milleks on vaja arenguvestlusi?” ÕpL, (05.09.2008). Uurimuse kohati vastakad tulemused näitavad, et arenguvestluste all peetakse silmas üsna erinevaid tegevusi.

Viia vestlustunnid tunniplaani
Et arenguvestlus õnnestuks, tuleb vastata paljudele küsimustele. Kui palju arvestatakse vestlusel õpilase vajadusi ja ootusi? Kas teatakse, milline arenguvestluse korraldus õpilastele meeldib? Kas õpilased on harjunud arutlema iseenda, oma mõtete ja eesmärkide üle? Millise tulemuse annab kord aastas toimuv arenguvestlus minimaalselt 2–3 täiskasvanu juuresolekul? Millises ainetunnis tegeldakse regulaarselt identiteedi teemaga, et laps oleks valmis sel teemal arutlema? Kuivõrd arendab praegune õppekava õpilase arutlusoskust? Kas arenguvestlus toetab piisavalt õpilase arengut?
Iganädalased vestlused peaksid moodustama loomuliku osa klassijuha­tajatunnist ja miks mitte ka ainetundidest. Vestelda ja arutleda võiks eri teemadel, alates enda ja maailma tajumisest ja eetikast kuni antropoloogia ja metafüüsikani. Ka­sutades sokraatilist küsimismeetodit ja filosoofilist hoiakut, kus õigeid ja valesid vastuseid pole, on õpetajal vestlusjuhina võimalik õpilastega paremini kontakti leida, paremaid suhteid luua ja õpilaste tunnetest ning vajadustest rohkem infot koguda. Kõiki neid võimalusi pakub programm „Lastega filosofeerimine”.
Põhikooli ja gümnaasiumi on aeg viia regulaarsed vestlustunnid. Lastega igal nädalal filosofeerides (http://www.hot.ee/filosoofid) märkab õpetaja varakult tekkinud probleeme, hoides ära nende süvenemise. Kindla metoodikaga filoso­feerimistunnid aitavad valida igale õpilasele sobivaima arenguvestluse vormi, arendavad selleks vajalikku analüüsimis- ja põhjendamisoskust.

Lastele meeldib vestelda
Õppeaasta teisel poolel toimuv arenguvestlus ei võimalda enam suuri muudatusi teha. Iganädalastes filosofeerimistundides saavad probleemid varakult nähtavaks.
Ajaliselt „on välja arvestatud, et ühe õpilase arenguvestluse ettevalmistamisele ja läbiviimisele kulub keskmiselt kolm tundi” (Israel, samas). Kui arenguvestlusi toetaks iganädalane lastega filosofeerimine (keskmiselt kaks tundi nädalas koos ettevalmistusega), saaks neile kulutatavat aega tõhusamalt kasutada.
Tartu kunstigümnaasiumis tehtud uurimus võimaldab teha oletusi laste tegelike vajaduste kohta: lapsed vajavad regulaarset võimalust (kohta, tundi) oma mõtete avaldamiseks, arutlemiseks, kriitikat ja kinnitust oma seisukohtadele, vestlusringi, kus mõtiskleda iseenda ja oma elu mõtte üle, seada eesmärke, mille poole püüelda.
Küsitletud lastest arvab üks, et aren­guvestlusel „pole mõtet, sest see ei aita midagi paremaks muuta”, teine leiab, et need „võiksid olla ainult õpi­lastega” (Israel, samas). Võib-olla vih­jab õpilane sellele, et ühekordse vestluse asemel oleks vaja regulaarset tegevust. Miks soovitakse vestlust vaid õpilastega? Kas arenguvestlus õpilase, õpetaja ja kahe lapsevanemaga mõjub ülekuulamisena? Kuidas muuta arenguvestlused õpilastele ja lapsevanematele oodatud sündmuseks?
Laste tagasiside näitab ka, et neile meeldib vestelda ja oma arvamust avaldada. Arutlusvõimalust tuleb pakkuda regulaarselt ja eesmärgistatult, et arutlemine muutuks harjumuspäraseks tegevuseks. Selles küsimuses peaksid sõna võtma ka õpetajad ja lapsevanemad. Eelkõige tuleb arvesse võtta aga õpilaste arvamust, sest motivatsioonita arenguvestlus on juba eos hukule määratud.

Panustada ka koolitamisse
Arenguvestlused õpilastega on vajalikud, mistõttu tuleb panustada parima töövormi väljatöötamisele ja osapoolte koolitamisele.
Arenguvestluse otstarve on õpilase toetamine, teadvustamine, et vanemad ja kool teevad koostööd. Filosofeerimine ei saa seda asendada. Küll aga soodustab filosofeerimine õpilase ja õpetaja paremat suhtlemist ja võimaldab arenguvestlusel keskenduda olulisemale. Samuti õpetab filosofeerimine õpilast arutlema, mis on eduka arenguvestluse eeldus. Väga raske on tulemuslikku arenguvestlust korraldada, kui õpilane ei ole valmis arutlema.
Artikkel on kirjutatud TÜ haridusõiguse kursuse raames.