Massiloengud

Reede, 5. veebruar 2010	lk 8
Autor: Argo Kerb	Trüki

Aastatel 1995–2005 on OECD enamiku liikmesriikide (sh Eesti) hariduspoliitilised otsused suurendanud üliõpilaste arvu dramaatiliselt. Ainuüksi 2004. a andmetel suurenes kümnendi jooksul nt Tšehhis ja Ungaris kõrghariduse omandajate arv üle poole võrra, Soome ja Rootsi üliõpilaste hulk kasvas samal ajal rohkem kui 20%.
Saamaks teada, kuidas see tendents mõjutab tudengite õppeedukust, viisid 2008. a kolm inglise majandus- ja poliitikateadlast Suurbritannia ülikoolides läbi massiivse uurimuse. Oriana Bandiera ja Valentino Larcinese Lon­doni majanduskoolist ning Imran Ra­-sul Londoni ülikooli kolledžist võtsid uuringu aluseks 10 873 magistrandi õppetulemused aastail 1999–2004.
Võrreldi samade tudengite tulemusi väikestes ning suurtes loengu­tes. Nagu oligi oodata, mõjusid suuremad loengurühmad õppurite toimetulekule halvasti. Rühmade suurenemine mõjutas kõige enam neid, kes on õppetulemuste ülemise 10% hulgas. Võrreldes madalaima 10% õppetulemustega kasvas tulemuste standardhälve ehk hälbimine (isiklikust) keskmisest hindest neli korda. 
Selgus ka, et rühma suurus ei mõjuta lektorite õppetöö läbiviimise moodust ega loenguandmise viisi. Rühma suuruse mõju, sõltumata ülikoolist, oli ühtlane üle kogu Suurbritannia.
Kuna kõige enam mõjutas klassi suurus parimate õppurite tulemusi, leidsid teadlased, et põhjuseks pole mitte tööruumi keskkonna halve­nemine, vaid vähenenud kontakt üliõpilase ja õppejõu vahel. Parimad õppijad saavad suhtlusest õppejõududega kõige suuremat kasu ning kui tagasiside muutub harvemaks või kaob, kannatab nende isiklik õppeedukus. Kokkuvõttes leiti, et vähendades kõigi üle saja inimesega loengurühmade suurust, tõusevad eksamihinded ning enim paranevad just parimate tudengite õpitulemused.