Valgamaa kutseõppekeskus kavatseb hakata lätlasi koolitama

Reede, 5. veebruar 2010	lk 9
Autor: Meeli Parijõgi	Trüki

Valgamaa kutseõppekeskuse uus hoone sai 20. jaanuaril nurgakivi. Foto: Valgamaa kutseõppekeskus

„Valga on ainus koht Eestis, kus oleks võimalik korraldada rahvus­vahelist kutseõpet,” väidab Valga­maa kutseõppekeskuse direktor Laur Speek.

20. jaanuaril asetati Valga linnas Val­-g­a­maa kutseõppekeskuse uuele õppekompleksile pidulikult nurgakivi. Uue õppekompleksi ehitus kuulub Euroopa regionaalarengu fondi ja Eesti riigi rahastatavasse kutsehariduse edendamise kavasse. Selle kava raames ehitatakse või korrastatakse mitmeid kutseõppeasutuste hooneid ja soetatakse õppevahendeid, kava rahamaht on üle kolme miljardi krooni.
Unikaalse arhitektuuri ja madala energiatarbega hoonekompleksi projekteeris arhitektuuri- ja inseneribüroo Sirkel & Mall OÜ, kes pööras suurt tähelepanu soojustamisele, et hoonete soojuskaod oleksid võimalikult väikesed. Kompleksi kütmiseks hakatakse kasutama maakütet.

Maja saab igati uhke
Uues nägusas õppehoones on põrandapinda rohkem kui seitse tuhat ruutmeetrit. Sinna tulevad kõikidele tänapäeva nõuetele vastavad klassiruumid, laboratooriumid ning töökojad 550 õpilasele. Eraldi hoonena ehitatakse sajale õpilasele õpilaskodu, milles on mugavad ühe- ja kahekohalised toad.
Hoonete ehitajaks on tunnustatud ehitus- ja kinnisvaraarendusfirma AS NCC Ehitus, põhjamaade ühe suurema ja vanema ehituskontserni NCC tütarfirma.
Ehitus saab teoks „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse infrastruk­tuuri arendamine” meetme „Kutseõppe­asutuste õppekeskkonna kaasajastamine” toel, selle tarvis eraldas Eesti riik 181 miljonit krooni Euroopa regionaalarengu fondi toetust.
Nurgakivi paneku tseremoonial osa­les haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes avaldas heameelt, et haridusasutuse uus hoone ehitatakse just Valgasse: „Uute tänapäevaste hoonete kerkimine pealinnast eemal on alati suur asi. Hoone vastab tulevikus kõigile kooli õpilaste ja õpetajate vajadustele, aga see pole sugugi ainult uhkustamiseks. Uutes ja korras ruumides on ka õppetulemused paremad ja kindlasti tõuseb piirkonnas oluliselt kutsehariduse maine.”
Laur Speek selgitab, et kui Eestis tehti kutseharidusreform ära juba kümme aastat tagasi, siis Lätis on see senini tegemata. Erinevalt Eesti suurtest kutseõppekeskustest on Lätis palju väikseid kutsekoole, mille majandusseis pole kiita.

Lätlased tulevad Valka õppima
„Lätlastel on huvi meie kutsekooli vastu olemas ja ka meie oleme neist tõsiselt huvitatud, lätlasi töötab Valga ettevõtetes ju niikuinii,” ütleb Laur Speek, „oleme 2006. aastast saadik Lätis maad kuulanud ja eeltööd teinud ning vaatame tulevikku päris optimistlikult. Juba praegu õpib meil üks lätlanna veokorraldust. Väidetavalt polnud tal Riias võimalik seda eriala tasuta õppida.”
Piir Eesti ja Läti vahel on lahti, uus ja uhke maja kerkib, õppimine on tasuta – miks ei peaks lätlased Valgasse kooli tulema. Aga mis keeles nad õppima hakkavad?

Mis keeles lätlased õpivad?
„Noored lätlased ei osanud kolm aastat tagasi enam vene keelt ega veel inglise keelt,” räägib Speek. „Keele õppi­mine on muidugi suuresti motivatsiooni küsimus.” Ta toob näiteks tollesama veomajandust tudeeriva lätlanna, kes on õppinud nelja kuu jook­sul paremini eesti keelt rääkima kui mõni kohalik venelane.
Igatahes on plaanis luua ka lätikeel­sed erialad. Arvestades õpetajate palgataset Lätis, ei tohiks õpetajate leidmine keeruline olla, väidab Speek. Esimene läti rühm võiks plaanikohaselt Valgas õppetööga alustada ületuleval õppeaastal. „Näiteks Soomes Tornios on kutsekool, kus õpetatakse ka Rootsist pärit noori, nii et eeskujusid meil on,” kinnitab Speek. „Muide, kui 1906. aastal rajati Valgasse esimene kutsekool, sai selle juhatajaks lätlane.”