Tellimine
Reklaam
Arhiiv
Toimetus

Reede, 18. juuni 2010
Nr. 24-25

Päevateema
Nädalakommentaar
Arvamus
Vaatenurk
Kõrgharidus
Kutseharidus
Üldharidus
Alusharidus
Elu ja inimesed
Kultuurisuvi
Puhkus
Haridusteave
Sõnumid
Varia
Pressisõnumid
Töökuulutused
ÕpL ankeet

Küsitlus
Kas vene õpilane eesti koolis on probleem?
Jah
Ei
Uudised
02.08.2010
Õpetajate Lehe aine- ja erilehed 2010. aastal
02.02.2010
Ajakirja Haridus eelretsenseeritava numbri artiklite vormistusnõuded
Kutseharidus
Paigalseis on paha, -istumine veel hullem /Virve Liivanõmm/
Kutsekoolid kogunesid gümnaasiumi /Karl Kello/
Parimad noortalunikud õpivad Järvamaal /Liis Kängsepp/
Parimad aednikud endiselt Räpinas /Liis Kängsepp/
Tööandjad

Paigalseis on paha, -istumine veel hullem
Reede, 18. juuni 2010 lk 12
Autor: Virve Liivanõmm, ajakirjanik Trüki

Eesti suurima erakutsekooli – rahvusvahelise massaažiakadeemia – direktor Martin Ilves näitab heal meelel kooli seinal oma õpetajate kutsetunnistusi, mis on kindel märk korralikust koolitusest.
Foto: Raivo Juurak

Loom ei lase end naljalt nii laokile, et klõbistab päevad läbi kännu otsas kompuutrit ega suudagi varsti enam liikuda. Nii võib juhtuda vaid inimesega ja siis peab keegi tema keha ise­tervendamise teele tagasi juhtima või talle käsitsi „kallale” minema. Nii seletab Eesti suurima erakutse­kooli direktor Martin Ilves oma ettevõtmise – M.I. massaažikooli – üllast eesmärki.

Koolis õpib 250 huvilist, pinged ühiselus kasvatavad nõudlust massööride järele nii kodu- kui ka välismaal.

Rong see sõitis...
„Hädas inimene on nagu vagun, mis vedurita sõitma ei saa. Siis käib üks väike kolks ja rong hakkab liikuma.” Selle „kolksu” annab massöör, kes on M.I. koolis õppinud tuhat tundi – anatoomiat, füsioloogiat, haigusi, nendega võitlemise võimalusi, massaaži metoodikat ja praktikat, ka ettevõtlust, suhtlemist patsientide või klienti­dega, olenevalt sellest, kummaga parasjagu tegu on. Statsionaaris õpitakse poolteist ja kaugõppes kolm aastat.
Martin Ilves on lõpetanud pedagoogikaülikooli võimlemisõpetaja diplomiga, kaitseb nüüd juunis Tartu ülikoolis liikumisteaduste magistri kraadi. Ta on õpetanud nii kehalist kasvatust kui ka masseerimist ning hästi meelde jätnud, et kui õpetaja loob ühe kooli, on tal selles töös alati esikohal õpilased. Selle deviisi all tegutsedes on koolil kujunenud hea maine, siin saavad kutse ka grupid Lätist, Leedust ja Venemaalt, käivad õpetamas mainekad õppejõud mujalt Euroopast. Kool töötab eesti, vene ja inglise keeles, toetub Eesti ja Soome massööride liitude laialdasele koostööle.

Riik sekkub, ei sekku
Kui kool, nüüd uhke nimega rahvusvaheline massaažiakadeemia, loodi, puudusid Eestis seda valdkonda regulee­rivad seadused. „Ei olnud riiklikku õppekava ega kutsestandardit, mis määranuks ära eriala pädevused. Meie kooli õppekava sai riikliku õppekava aluseks. Nüüdseks on olemas ka kutsestandard, kutsete omistamise süsteem. Massööride liidul oli siin suuri teeneid,” meenutab Ilves oma esimese massaažikooli mitmest rolli Eesti hariduselus. Kokkuvõttes on kõnesolev valdkond riiklikult kaardistatud. Seda ei ole tehtud Lätis, Leedus ega Venemaal, kust käivadki noored õppimas Tallinnas.
Kunagi tegi Martin Ilves toonasele koolivõrgu büroole taotluse, et riik massaažiõpet telliks ja kooli natuke rahaga toetaks. „Jutt oli kümne spordi­massööri ettevalmistamisest, vist 2002. aastal. Riigi järelevalve vaatas kooli üle, lubas rahagi, aga mingit kinnitust oma taotlusele ei ole me saanud.” Vello Orumets on lohutavalt laulnud, et „kiri võib kaua olla teel”. Massaažiasjad riiki enam eriti ei huvita, riik peab seda vabaks ettevõtluseks ja jätab kogu vastutuse tellija enda kanda. Seetõttu õpetab Martin Ilves siinkohal kõiki, kes massööre külastavad: vaadake, kas teenindaja kabineti seinal ripub kutsetunnistus. Kui ripub, on massöör korralikult koolitatud.

Ema on alati parim
Massaažikooli vastu ei pruugi huvi tunda ainult need, kes tulevikus selle ametiga leiba tahaksid teenida. Nii alustab Martin Ilves selgitavat juttu vastuseks küsimusele, kellele massöö­rioskused sobivad. Kas õppida selles koolis võivad tõesti kõik? Emad-isad võivad tulla, et kodus oma lastele ise massaaži teha, miks nad peaksid lapsed võõra hoolde viima. Aga kas kõikide käed sobivad? „Teate mis, paremaid käsi kui ema omad ei olegi olemas.”
Nende kohta, kes massaaži kui ametit õpivad, ütleb Ilves, et tema kool üldjuhul töötuid ei tooda.
Üks osa kooli­tööst on nn välipraktika. Õpilased käivad siis mitmesugustel üritustel – seminaridel, konverentsidel, hansapäevadel, kus teevad massaaži kõigile soovijaile, kes pikemalt mõtlemata algajaid usaldavad. Selle käigus õpib õpilane oma teenust müüma, seda enam et ettevõtlus kui aine on tema õppekavas. Tavaliselt kujuneb välipraktika käigus igal õpilasel kooli lõpuks juba oma klientuur välja. Massööri klientuur võib olla äraütlemata lai, imikust hobuseni, nagu profid ütlevad. Ratsaspordibaasid ja hi­pod­room on massaažikooli head sõbrad.

Nii kaugel ja siiski nii lähedal
Tuleb välja, et massaaž sobib suurepäraselt pingete maandamiseks õpetajate toas, suhetes teiste õpetajatega ja ka koolivägivalla vastu. Massaažikooli juht ütleb nende võimaluste kohta: „Kui kaks inimest on valmis lubama teineteist oma intiimtsooni, tegema teineteisele massaaži, on tavaliselt tulemuseks väga head omavahelised suhted. See on ennetav töö parandamaks kollektiivi sisekliimat, nimetatakse ka töökohamassaažiks.
Raplas kogunesid hiljuti maakonna õppealajuhatajad ja olid ka seda meelt, et kui õpetajate toas üksteist mudida osatakse, on pahandusi, pingeid ja kaebamisi palju vähem.” Koolide kõrval on massööriõpetust M.I. koolist tellinud paljud firmad. See, et massaaži käigus vabanevad kehas heaoluhormoonid, mis parandavad meeleolu, on massööritöö lisaprodukt.
Kas ka koolilapsi võiks üksteist masseerima õpetada? Ilves ütleb, et see oleneb suuresti sellest, kuidas mas­saaži juhitakse. Ilves ise on seda õpetanud lasteaedade liikumisjuhtidele ja rõhutanud, et käeline kontakt ei pea tingimata mängu tulema. Massaaži võib näiteks teha palliga. „Selle jaoks on omaette metoodika. Ja veel olen õpetanud, et ka massaažiõpetust võib integreerida teiste ainetega. Juurde võib jutustada lugusid nagu lugemistunnis või kunstiõppes, kui lapsed pallidega teiste laste peal eri kujundeid joonistavad. Ka matemaatika võib see olla, kui harjutusi kokku lugeda. Peale lasteaiaõpetajate olen käelise kontaktita suhete parandamist õpetanud koolide kehalise kasvatuse õpetajate laagrites. Uskuge või mitte, pallid vähendavad õppurite agressiivsust, tasakaalustavad hüperaktiivseid lapsi.”
Ilves ütleb veel, et kahjuks pole kõneldu eestlaste kui põhjamaiste jäikade inimeste seas kuigi levinud. Tal on olnud mõttes sellest haridusministrigagi pikemalt juttu teha, aga ei ole juhust olnud.
Ja veel, Tallinna ülikooli rekreatsiooni ja Tartu ülikooli füsioteraapia tudengitele õpetavad massaaži Ilvese erakooli õpetajad.
Kommenteerimise reeglid:

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar:

Nimi: Email:
Peida e-posti aadress:

Sisesta kontrollkood:

Lugejate kommentaarid: