Jurist selgitab

Reede, 18. juuni 2010	lk 18
Autor: Küsimustele vastab HTM-i jurist Indrek Kilk	Trüki

Marika Teearu küsib, kas põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli osalise koormusega õpetaja peab riigipühade ajal ärajäänud tunnid mingil muul ajal tagasi tegema.

Õigusaktides ei kohelda osaajalise tööajaga töötajat täistööajaga töötajast erinevalt. Antud juhul tuleb silmas pidada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõikes 4 sätestatut – õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva. Nimetatud ulatuses tuleb õpilastele õppe- ja kasvatustööd aastas tagada. Töölepinguseadus ei sätesta riigipühale langeva tööpäeva järeletegemise kohustust. Riigipühale langevad tööpäevad ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevad õppepäevad on võimalik õppeaasta alguses välja arvestada ja seega ei tohiks probleeme tekkida.

* * *
Lasteaiaõpetaja ja TÜ magistriõppe üliõpilane Anneli Mõtsmees küsib selgitust lasteaedade-põhikoolide tegevust reguleerivate seaduste kohta. Siinkohal lühendatult avaldatud arutluse on ta kirjutanud oma haridusõiguse kursuse referaadi põhjal õppejõud Jüri Ginteri juhendamisel.

PGS § 49 (7) järgi peab kooli ümberkorraldamisest teavitama haridusministrit, maavanemat, kooli pedagoogilist kollektiivi, lapsevanemaid ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Lasteaia puhul on etteteatamise aeg vähemalt neli kuud. Lasteaia põhimääruses peavad koolieelse lasteasutuse seaduse järgi olema kirjas lapsevanemate õigused ja kohustused, seevastu kooli põhimääruses esitatakse ainult õpilaste õigused ja kohustused, lapsevanemate õigused ja kohustused fikseeritud ei ole.
Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi kuulub lasteaia hoolekogusse igast rühmast üks lapsevanemate esindaja, kooli hoolekogusse aga viis lapse­vanemate esindajat, lisaks vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad. Tõsi, PGS-i § 72 (8) järgi kuulub lasteaia-põhikooli hoolekogu koosseisu täiendavalt veel üks lasteaiaõpetaja õppenõukogu esindajana ning üks lasteaia lapsevanemate esindaja, kuid siiski on näha, et lasteaia-põhikooli hoolekogu koosseis ei taga lapsevanemate huvide võrdset esindamist ja kaitsmist.
Kooli põhimääruses peavad olema fikseeritud kooli rahastamise, majandamise ja asjaajamise alused, lasteaia põhimääruses seda ei nõuta.
Lasteaiajuhataja peab kord aastas esitama kohalikule omavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate oma lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest, majandusseisust ja raha kasutamisest. Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohuslane. Kummast peab lähtuma lasteaed-põhikool?
Kooli õppekava ja selles tehtavad muu­datused ning täiendused kantakse haridus­seaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS). Lasteaia õppekava ei pea EHIS-es olema. Kuna üldiselt on lasteaedadel-algkoolidel ja lasteaedadel-põhikoolidel ühtne õppekava, on praegu osa lasteaedade õppe­kavad EHIS-es. Seadustes võiks nõuded EHIS-e täitmise kohta koolidele ja lasteaedadele ühtlustada.
Koolil peab olema kodukord, millest õpilased kinni peavad. Lasteaialt seadus kodukorda ei nõua, enamik omavalitsusi sõlmib lasteaiakoha soovi­jatega lepingud lasteaiakoha kasutamise kohta. Mille aluse seda tehakse, kui seadusandlus seda ei toeta?
PGS sätestab arenguvestluste toimumise koolis, lasteaias sätestab arenguvestlused riiklik õppekava. Koolis on nõue, et arenguvestlusel osaleb nii laps kui ka lapsevanem. Lasteaias ei pea laps osalema. Kuigi tegemist on ühendatud õppeasutusega, tuleb järgida kahte eri töökorraldust ühes ja samas valdkonnas.
Lisaks KLS-is ja PGS-is sätestatule on lahknevusi määrustes, mis puudutavad haridusasutuste miinimumkoosseise. Lasteaia-algkooli, algkooli, põhikooli ning gümnaasiumi personali miinimumkoosseisu määruses on personali suurus seotud laste arvuga. Kas lasteaia-põhikooli korral liidetakse kahe asutuse laste arv? Mida võtta lasteaia-põhikooli personali miinimum­koosseisu määramisel aluseks?
Määruses on kirjas: „Lasteaed-algkooli personali koosseisu määramisel lähtutakse lasteaia osas lasteasutuste personali miinimumkoosseisust, algkooli osas käesolevast miinimumkoosseisust.” Millest lähtuda siis, kui laste arv on kooliosas väiksem kui lasteaias?
Lasteaia-põhikooli õpetajad on tavakooliga võrreldes materiaalselt ebavõrdses seisus. Esmakordselt kooli tööle asuvale õpetajale makstakse teatud tingimustel lähtetoetust, lasteaiaõpetajale seda ette nähtud ei ole.
Riik toetab lasteaias-põhikoolis ainult kooliõpetajate palka. Poliitikud ütlevad, et lasteaiaõpetajatele peab samaväärse palga tagama kohalik omavalitsus. Kuid millistest vahenditest?

Kommentaar
Koolieelse lasteasutuse ja kooli ühisasutuste loomine Eesti vabariigis ei ole uus tendents, kuna nt lasteaedu-algkoole (võrdlemisi sarnane koolivorm lasteaia-põhikooliga) loodi ka olukorras, kus laste arvu vähenemine ei olnud probleem.
Töö koostaja on analüüsi aluseks võtnud koolieelse lasteasutuse seaduse ning millegipärast üheaegselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtiva regulatsiooni ning uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse. Ilmselt oleks olnud mõistlik kasutada kahe kehtiva seaduse võrdlust või siis koolieelse lasteasutuse seaduse võrdlust uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Autori analüüs käesolevas töös on puudulik, kuna ära on nimetatud vaid kahes seaduses sätestatud regulatsioon, kuid milles täpsemalt seisneb vastuolu, on jäetud analüüsimata.
Ka töö ülesehitus tekitab küsimusi, kuna autor on tööd alustanud seaduste võrdlemisega, kuid töö lõpus läinud üle lasteaiaõpetaja ja kooliõpetaja ebavõrdse kohtlemise teemale. Märkides muuhulgas, et lasteaiaõpetajale ei ole õpetaja lähtetoetust ette nähtud. Ei ole tõepoolest, kuid see on olnud teadlik otsus. Riigikogu on õpetaja lähtetoetuse regulatsiooni vastuvõtmisel otsustanud maksta seda maapiirkondades asuvate üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele, kuna just seal on teatud õppeainete õpetajatest puudus. Tõsiasi, et koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole lähtetoetuse regulatsiooni, ei tähenda selle vastuolu põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Riik on lihtsalt määratlenud pedagoogide ringi, kellele vastav hüve laieneb. Alati ei saa eri haridusvaldkondlikes õigusaktides erinevalt reguleeritut vaadelda kui vastuolu, vaid vahel ongi seadusandja soovinud teatud gruppi pedagooge erinevalt kohelda (nt riiklik palgaalammäär ametikohtade lõikes on ette nähtud vaid õpetajatele, mitte teistele koolis töötavatele pedagoogidele). Lasteaia-algkooli ja lasteaia-põhikooli kooliosa õpetajad saavad lähtetoetust taotleda.
Töö alguses on autor märkinud ära põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõike 7 (kehtiv regulatsioon) ja toonud välja, et kooli ümberkorraldamisest peab haridusministrit, maavanemat, kooli personali, lapsevanemaid ja õpilasi teavitama kuus kuud varem, ning leidnud, et regulatsioon on vastuolus koolieelse lasteasutuse seaduse regulatsiooniga, kuna seal on ette nähtud neljakuuline teavitamistähtaeg. Iseenesest ei tähenda kahes haridusvaldkondlikus seaduses kasutatud teavituse erinev tähtaeg seda, et seadused oleks teineteisega vastuolus ja vaja oleks tähtajad ühtlustada. Autor oleks pidanud oma töös analüüsima, kas erinevusega kaasneb mingi probleem.
Hoolekogu puhul on töö autor võrrelnud omavahel juba koolieelse lasteasutuse seadust ning uut põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu ning leidnud, et hoolimata tõsiasjast, et lasteaia-põhikooli hoolekogu koosseisu lisatakse täiendavalt üks lasteaiaõpetajate esindaja ning üks lasteaia lapsevanemate esindaja, ei ole lasteaia-põhikooli ja tavalise kooli lapsevanemad võrdselt esindatud. Minul ei jää siinkohal muud üle kui küsida, miks ei ole. Autor ei ole seda oma töös põhjendanud. Mina ei leia, et lapsevanemad ei oleks antud juhul võrdselt esindatud.
Esimese lehekülje lõpus on autor märkinud: „Lasteaia juhataja peab kord aastas esitama kohalikule omavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate oma lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest, majandusseisust ja raha kasutamisest. Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohuslane.” Aruandekohustuse andmise ja kirjaliku ülevaate andmise kohustus on vaadeldavad samasena. Koolieelse lasteasutuse, kooli ning ka kooli ja lasteaia ühisasutuse juht peab andma aru nii hoolekogule kui ka asutuse pidajale. Asutuse pidaja (tööandja) juhtimisele ja kontrollile allumine tuleneb ka töölepinguseaduse § 1 lõikest 1 (ehk tegemist on tööõiguse ühe aluspõhimõttega).
Koolieelse lasteasutuse vastav õppekava kantakse Eesti hariduse infosüsteemi, kuna vabariigi valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” § 37 kohaselt kuuluvad õppekavade ja koolituslubade alamregistri koosseisu ka digitaalne andmebaas alushariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppekavade ja koolituslubade üle arvestuse pidamisega. Mis see alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus muud on kui koolieelne lasteasutus? Lisaks on autor märkinud, et üldiselt on lasteaedadel-algkoolidel ja lasteaedadel-põhikoolidel ühtne õppekava. Vormiliselt võib olla üks, kuid sisuliselt peab olema kaks õppekava (peavad olema eraldatavad), kuna lasteaiaosas tuleb juhinduda koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast ning kooli osas põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast.
Autor on pidanud probleemiks, et koolides on kehtestatud kodukord, kuid lasteaedadelt seda seadusega ei nõuta ning lasteaiajuhatajad sõlmivad lapsevanematega lepingud lasteaiakoha kasutamise osas, ning küsib, mille alusel seda tehakse, kui seadusandlus seda ei toeta. Lepingud ongi efektiivne vahend leppimaks kokku tingimustes, mida seadus otseselt ei käsitle. Vastasel juhul ei oleks ju üldse otstarbekas lepinguid sõlmida, kui kogu suhte (antud juhul lasteaiakoha kasutamine) reguleerib seadus ära.
Autor märgib: „PGS sätestab arenguvestluste toimumise koolis, lasteaias sätestab arenguvestlused riiklik õppekava. Koolis on nõue, et arenguvestlusel osaleb nii laps kui ka lapsevanem. Lasteaias ei pea laps osalema. Kuigi tegemist on ühendatud õppeasutusega, tuleb järgida kahte eri töökorraldust ühes ja samas valdkonnas.” Antud olukorra lahendusena on seaduses selline regulatsioon nagu (uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses) § 2 lõige 5: ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse puhul kohaldatakse lasteasutuse osale koolieelse lasteasutuse seadust ning üldhariduskooli osale põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Seega võibki ühes asutuses (ühendasutuse korral) olla lähenemine lastele erinev – lasteaiaosas laps ei osale, kooli osas osaleb. Selleks ei pea ju lasteaia-algkooli ja lasteaia-põhikooli osas olema seaduses mingi eriregulatsioon, mis kehtiks ainult nende nn ühendasutuste tarbeks.