Koolivägivald ja „väärtuskriis” (3)

Reede, 28. november 2008	lk 5
Autor: Valdar Parve, filosoof ja arst	Trüki

Järgneva arvamuse peamised teesid on kirja pandud pärast siseminister Jüri Pihli patronaaži all 13. novembril toimunud konve­rentsi „Koolivägivalla juured – väärtuskriis Eesti ühiskonnas?” eelteate lugemist.

Mõtlesin, et ei saa hästi aru, mida tähendab „väärtuskriis”. Oletasin, et ehk pidas konverentsi pealkirjastaja silmas kellegi väärtushoiakutes aset leidvat kriisi. Püüdsin ette kujutada, kuidas on niisugune asi võimalik kogu Eesti ühiskonda haaravalt. Ei suutnud. Järeldasin, et tegemist on kõnekujun­diga, mis peab mõjuma vahetult tunnetele. Haarama selle meeli, kelle pil­ku ta jääb, ning tasalülitama mõistuse. Sestpeale ei vaadata koolivägivalda enam mitte läbi mitme teaduse ja paljude erialade kogemuste prisma, vaid läbi küsitlussotsioloogilise mudeli, mille mõju all rääkijate ja kirjutajate enamik sarnastub kiirrünnakul palluritega: järsku jookseb „kõik see mees” platsil ühes suunas – kuni pall läheb teise meeskonna kätte ja kogu laine hoovab vastassuunda.
Koolivägivald on vaja teha ole­ma­tuks. See õnnestub halvasti. „Väär­tus­kriis Eesti ühiskonnas?” ei ole selleks parim kontseptuaalne lähtekoht. Väärtuskriisi kõnekujund kutsub kooli­vägivalla teemal sõnutsema, hoidmata vägivalda arvestataval määral tagasi. Aastat 25 ja 5 tagasi arvasin, aga ei olnud kindel, et koolivägivald on psüühikahäire. Pärast kuut kuud laste­psühhiaatria osakonnas olen kindel, et koolivägivald võrsub psüühikahäirest. Millest omakorda võrsub koolivägivalda põhjustav psüühikahäire?

Sotsiaalselt pärilikud häired
Sel poisil, kelle käest ma 1. ja 2. klassis kolki sain, oli pea ümbermõõt väike. Pärilikest häiretest sagedasemad on sotsiaalselt pärilikud häired. Tüdruk, kellele päritoluperekonnas pole tähelepanu jagunud. Kodu on teda alandanud. See võis tuleneda vane­mate madalast IQ-st, nende vaesusest/närususest või alkoholismist. Need on psüühikahäired või psüühika­häire tulemus, mitte väärtuste kriis. Õpetajad teavad paremini, kuidas säärane tüdruk väiksena koolivägivallast osa saab või osa võtab. Suuremaks saades virutab tikk-kontsaga, kui tüliks läheb. Poiss, kes on sigitatud juba pä­rast seda, kui isa oli alkoholi tõttu oma arengulae ületanud. Poiss oma sünnist peale muserdatud ajuga kordab sama käitumisjoont, mida isa juures näeb ja kogeb. Lisab sellele õpetaja solvamise ning kaasõpilaste alandamise. Viisakas käitumine on tema jaoks kõnekujund, jõhkrus, lamedus ja roppus aga praktilised kogemused.

Lapse depressioon
Õpilane tuleb kodust, kus teda ei võetud sülle ning kus ema ja isa kiskle­sid – ükskõik kas vaesuse, varajagamise või võimu pärast. Või olid nad pärilikult depressiivsed. Lahku ei saanud minna: isa oleks jäänud korteri, ema leivata. Selle pere laps kakleb juba 1.–2. klassis. Kasvatamine ilma arstimiseta siin paremust kaasa ei too. Väärtustega manipuleerimine ei too tema ellu vähimatki muudatust. Kui mõni nägu või käitumisjoon on sellisele lapsele perekondlikult sisse harjunust väga erinev, tahab ta seda jõuga muuta: ole teistsugune; sellisena, nagu sa oled, tülgastad sa mind!
Kas vanemate tülitsemist ja/või nende ühteheitmist sotsiaalselt ning psühholoogiliselt sobimatu paarina sünnib kirjeldada väärtuste kriisina? Kindlasti. Kuid see on kirjeldus. Sellest ei saa midagi järeldada. Ei saa järeldada, et nad poleks pidanud ühte heitma ja last saama. Ei saa ka järeldada, et väärtuste kriisist tingituna on nad sellised, nagu on. Ei saa järeldada, mida on vaja teha, et psüühiliselt või sotsiaalselt ebavõrdsed ja sobimatud omavahel lapsi ei saaks; et mõne teisega lapsi saades olnuks üks või mõlemad neist vanemaist head lapsevanemad. Sotsiaalselt on koolivägi­vald enamasti tingitud küll, aga et väärtuste kriisist, pole õige isegi juhul, kui poliitiliselt võimas koosolek sellekohase kommünikee vastu võtab.

Alkohol
Ajal, kui talutav palk võimaldas nelja rubla kulutamist päevas, maksis pool liitrit Pliskat 6.70. Ka odavaima viina ostmiseks kulus pool päevapalka. Kahtlemata jõid koolilapsed toona alkoholi kordi vähem kui praegu, mil Selver müüb kanget alkoholi Louis VX 50 kr pudel ning ehitustööline saab tunnipalga eest terve liitri kanget alkoholi. Et alkoparunid rahastavad kõige meelsamini kahe suurima riigikogu erakonna valimisi, mis kukutab läbi ükskõik millise diskussiooni alkoholi aju laibastavast toimest, ei ole tõenäoline, et paljupurjutamine püsib rahva väärade väärtuste ning Eesti ühiskonna väärtuste kriisi najal – hoopis treeningu najal. Olemasoleva põlvkonna arvukad rühmad laibastavad oma aju ja toodavad tulevast santi põlvkonda nii bioloogiliselt kui ka sotsiaalselt – nii väheandelisi lapsi sünnitades kui ka terveid lapsi nõrgaandeliseks näljutades ning depressiivseks karistades ja mõnitades.
Halb pärilikkus aga sigib. Paljudel naistel, kes ei hiilga vaimuannetega, sünnib iga järgmine laps uue mehega. Sadadel sotsiaaltöötajatel ja lastearstidel on silme ees pilt, kuidas väsinud ema lükkab teda tüütavad lapsed jalaga eemale, püüdes supikeetmise järel päevatööst väsinuna magamistuppa isoleeruda. Seegi ei ole mingi väärtuste kriis – pigem sotsiaalne debiilsus.

Kiiret väljapääsu ei ole
Kõige kiirem ja tõhusam on (alkoho­li „kallistamise” ning perekonnanõustamise levitamise kõrval) variant, kus paljud sissetreenitud psüühikahäi­retega inimesed lahkuvad õnnetuste, enesetapu ja surnuksjoomisega elust enne, kui on jõudnud sünnitada uue endasarnase põlvkonna. Kui seda lahendusteed vastuvõetamatuks peetakse, on valik investeerida sotsiaal­hoolekandesse, psühholoogiasse ja psüh­hiaatriasse ning tõsta alkoholi hind 80%-ni Soome omast. See, kuidas pingelised suhted emaga või alkoholist nõrguva isa ajupoolkerad transformeeruvad käitumise ja psüühika häireteks, on professionaalse teadmise küsimus. Ei olegi vaja loota, et teadmine selles asjas võiks lehejutu tasemel välja kujuneda.
Peep Leppik ütleb väheste ridadega väga olulist („Kasvatuse alternatiiv on kasvatamatus”, ÕpL, 7.11.): „Me ei osanud 15 aastat tagasi ette näha eesti kodu enneolematut lagunemist. /- - -/ muretseme, et vanemad saaksid mitmesuguseid toetusi, et lapse koolikott poleks raske ja tööpäev liiga pikk. Teisalt saavad meie lapsed lihtsalt kätte alkoholi ja suitsud, nende vaba aega kulub passiivsele meelelahutusele, kus peatähelepanu on pööratud oma ego, välimuse ja seksuaalsuse rõhutamisele.”