Uus PGS ootab parlamendiarutelu

Reede, 23. jaanuar 2009	lk 2
Autor: Anu Mõttus	Trüki

Möödunud nädalal kinnitas valitsus uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Selle ettevalmistamise käigus on eri ajahetkedel fookusesse tõusnud eelnõu eri nüansid. Viimasel ajal eriti teravalt põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine. Praegu valitse­vaid vastandlikke seisukohti selles küsi­muses iseloomustab päris hästi tõsiasi, et samal päeval seaduseelnõu­ga, kus muuhulgas nähakse ette mit­te kuigi kauge tähtaeg põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks, jõudis toimetusse pressiteade Keila gümnaa­siumi ja algkooli ühinemisest Keila kooliks.
Vestlesin neil päevil õpetajaga, kes töötab korraga mitte ainult algkoolis ja põhikoolis või põhikoolis ja gümnaasiumis, vaid lausa lasteaias, põhikoolis ja gümnaasiumis ega raatsiks oma sõnul loobuda neist ühestki. Lasteaialapsed annavad töörõõmu, suured sunnivad ennast pidevalt erialaselt täiendama. Ja hoopis selgemalt paistab kätte, mida üks kooliaste teiselt ootab.
Õpetajaid, kes meeleldi „kasvaks id koos lastega” või vähemalt õpetaksid nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiklasse, on teisigi. Põhimõtteliselt pole see muidugi võimatu ka pärast kavandatavaid muudatusi. Nii, nagu seda teeb juba mainitud õpetaja – mitmes haridusasutuses töötades.
Kooliastmete lahusust propageerides on palju räägitud, et põhikoolil ja gümnaasiumil on erinevad eesmärgid, mis peaks kajastuma ka õppekavas. Valitsuse pressikonverentsil seaduseelnõu kommenteerides rõhutas haridusminister Tõnis Lukas, et esmakordselt avatakse õppekava põhi­mõtted seaduse tasandil ning on lahutatud  põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. Kui põhikooli õppekava ainevaldkondade ja ainekavade tööversioonide uued variandid ilmusidki 12. jaanuaril jälle Internetti (www.oppekava.ee) ja nende kohta palutakse tagasisidet 18. veebruariks, siis gümnaasiumi uue õppekava kohta pole vähemalt sel leheküljel saadaval enamat lähteülesannetest.
Mis tegelikult peaks juhtuma õppeaastal 2011/2012 ja mis õppeaastaks 2014/2015? Kus hakkavad viie aasta pärast õppima lapsed, kes tänavu astusid mõne gümnaasiumiks muutuva kooli 1. klassi? Globaalsest vaatenurgast võib see tõepoolest olla vägagi mitmendajärguline, aga iga konkreetse lapse või tema vanemate seisukohalt vaat et esmase tähtsusega. Ja nagu kirjutas üle-eelmises Õpe­tajate Lehes viieteistkümne aasta tagust (senikehtiva PGS-i vastuvõtmi­sele järgnenud) põhikoolide ja güm­naasiumide lahutamise katset meenutades Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond – selles küsimuses moodustavad just lapsevanemad vägagi mõjuka huvigrupi.
15 aasta eest jäigi asi katki, sest üldsuse toetust või riigi „präänikut” ei järgnenud ning otsustajate tahegi muutus. Väidetavalt ol­nud liiga ak­tiivne tegutsemine kooli­võrgu üm­ber­kujundamisel kogu­ni Tallinna haridusameti toonase juhataja ameti­postilt lahkumise üks pea­misi põhjusi.
Ka nüüd alustas Tõnis Lukas esinemist juba mainitud pressikonverentsil tõdemusega, et tõenäoliselt ei lähe paljud nendest sätetest, mis valitsus ette paneb, riigikogus läbi. Millised just, näitab tulevik.
Seaduseelnõu parlamendiarutelu seisab veel ees, nii et küllap jõuab Õpetajate Lehtki selle teema juurde veel korduvalt tagasi tulla. Nii detailiti kui ka tervikpilti haarata püüdes.