Kooli mainet saab tõsta vaid kool ise (1)

Reede, 23. jaanuar 2009	lk 7
Autor: Kristi Helme	Trüki

Kuressaare ametikooli müürseppade konkursi võitja Janno Pannel. Foto: Arni Otsa

Kuressaare ametikooli õppe­direktor Harald Tõru usub, et kutse­koolide maine on paranenud. Pikk tee on siiski veel min­na – side üldhariduskoolidega on nõrk ning keskkoolist kutsekooli minna ei taheta.

Kas teie hinnangul on nüüd, mil palju koole on renoveeritud ja õppimistingimused paremad, lihtsam noori kutsekooli meelitada?
„Kutsekoolide maine läheb tasapisi paremaks. Selle heaks peavad muidugi kutsekoolid ka ise pingutama. Oleme käinud Saaremaa koolides ennast tutvustamas ja õpilasi ka siia kutsunud. Kevadel käis meil külas Hiiumaa noorte nõustamiskeskuse karjäärinõustaja koos õpilastega. Kui kutsekoolid kutsuvad endale külla, on sellel palju parem tulemus, kui et läheme lihtsalt kuhugi põhikooli ning näitame pilte või videot. Oma silm on ikka kuningas. Vahel on gümnaasiumiõpetajad kutsunud oma endisi õpilasi, kes on lõpetanud kutsekooli, tundidesse rääkima sellest, kui hästi neil läheb.
Kutsekoolis peab olema tänapäevane tehnika, sest eesmärk on kvalifitseeritud lõpetaja, kes oskab moodsaid aparaate käsitseda. Oma arendustöös lähtume ühiskonna vajadustest ja uuendame tehnikat pidevalt.”

Kui tihe on kutsekoolide koostöö kohalike gümnaasiumitega?
„Side üldharidus- ja põhikoolidega on kahjuks nõrk. Tõsi, viis või kümme aastat tagasi oli koostööd veelgi vähem ja õpilaste teadmised kutsekoolidest väga viletsad. Kuressaare gümnaasiumi direktor on nimetanud meid konkurendiks, kellega peab õpilaste pärast võitlema. Õpilaste kahaneva arvu juures on meil täitumus küll päris hea, aga kahjuks on gümnaasiumist välja kukkunud õpilased hakanud viimasel ajal pigem täiskasvanute gümnaasiumi minema. Eelistatakse akadeemilist keskharidust.
Usun, et kutsekoolide olukord paraneb, kui vastu võetakse uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning gümnaasiumisse saab vaid katsetega. Konkurents tiheneb samas ka kutsekoolide, mitte ainult kutsekooli ja gümnaasiumi vahel.”

Millised on Kuressaare ametikoo­li mured?
„Suurim mure on keskkoolijärgsete erialade täitumus. Kõrgkoole on palju ja noortel on ikka veel eelarvamus kutsekooli suhtes. On ka erandeid, näiteks keskkooli baasil õpetatavale ärikorralduse erialale on suur konkurss. Samas oli konkurss turismi ja toitlustusteeninduse alal sel aastal eriti väike.
Põhikoolijärgne vastuvõtt on alati väga hea. Mõnel erialal, näiteks kunstilises kujundamises ja arvutitehnikas avasime kaks rühma ettenähtud ühe asemel. Õpilaste arv on meile oluline, sest loeme nagu teisedki pearaha. Viimastel aastatel on õpilaste arv õnneks püsinud.
Mureks on õpiabisüsteem, sest harjumus õppida ja koolis käia väheneb. Osa õpilasi on koolis juhuslikult, tavaliselt sõprade mõjul. Oleme moodustanud nõustamiskomisjonid ja õpiabi ümarlaua, kus mina, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog ja psühholoog peame õpilastega nõu. Teeme palju selleks, et õpilane meie kooli ikka lõpetaks, vastutus on suur. Kahjuks mured järjest süvenevad, isegi kui probleemid ei tulene koolist, vaid ühiskonnast.”

Millised on kõige populaarsemad erialad?
„Õpperühmade täitumus kõigub. Näiteks pagariks oli eelmisel aastal neli soovijat, sel aastal saime rühma vaevata täis. Millest see sõltub, ei tea. Vahel on mõnda rühma mitu, teisel aastal ei saa gruppi kokku. Kõige populaarsem eriala on kunstiline kujundamine, seal oli konkurss kolm inimest kohale. Ka majutusteeninduse vastu tuntakse jätkuvalt huvi. Eelmisel aastal lõpetanutest olid pooled erialasel tööl ja üldse käis tööl 80%. Töötuid oli vaid paar inimest.”

Kuidas kulgeb koostöö kohalike ettevõtetega?
„Avasime kunagi elektroonikamonteerija eriala, kuna läheduses on mitu tehast, mis vajavad kvalifitseeritud tööjõudu. Kahjuks ei olnud eriala populaarne ja õpilaste puuduses me enam uusi õpperühmasid ei avanud. Järgmisel aastal lõpetame vastuvõtu ka õmblemiserialale ning avame rahvusliku käsitöö ja ettevõtluse õpperühma. Saame pidada vaid neid erialasid, kuhu õpilasi jätkub. Konkreetseid plaane on üsna raske teha, eks suvel paistab, kui suur konkurss kuhugi tuleb. Oluline on olla paindlik ja teha kohalike ettevõtetega koostööd.”

Millele soovitate teistel kutsekoolidel tähelepanu pöörata?
„SAIS-i kasutuselevõtmine oli väga kasulik, eriti regionaalsest aspektist. Õpilastel on mugav avaldust teha ja sisse astuda. Praegu on Interneti-ajastu ja selle süsteemita kaotaksime kindlasti õpilasi. Kõige enam välisõpilasi on Harjumaalt, aga kõikidest maakondadest on vähemalt üks. Kooli korralik koduleht on väga oluline, esimese info saavad tulevased õpilased just sealt. Koolil peab olema muidugi ka sisu, muidu ei ole midagi reklaamida.”

Kuidas saaks kutsekooli mainet parandada?
„Mainet parandab eelkõige kooli sisu: nüüdisaegne õpikeskkond – nii infrastruktuur kui ka õppetöökodade sisseseade –, olmetingimused ja õpetamise kvaliteet. Kui see on heal tasemel, saab seda tulevastele õppijatele näidata. Suure hulga raha reklaamile kulutamine ei tasu ära, kui sisu pole.
Meil on tuhat õpilast ja just nemad on peamine kanal, mida mööda teave meie koolist levib. Kvaliteetse kutsehariduse arendamine eeldab aga mõistlikul tasemel ressursside olemasolu. Et meil oleks vahendeid õpilastele töötunkede ostmiseks, et nad ei peaks dressidega müüriladumist õppima. Majanduses toimuvat arvestades on olulised ka soodustused, näiteks tasuta koolilõuna.”