Kalle Viik – õpetajarollis ja rollist väljas

Reede, 23. jaanuar 2009	lk 8
Autor: Raivo Juurak	Trüki

Kalle Viik: „Rollist väljatulek ja rollide vahetamine on pedagoogile kasulik, sest see muudab suhted õpilastega vahetumaks ja sõbralikumaks.” Foto: Raivo Juurak

Kirjandustund Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 10. klassis. Teemaks „Gilgameš”. Õpetaja Kalle Viik seisab küll sirgelt klassi ees, kuid uut osa selgitab hoo­pis õpilane – räägib klassile, millest iidses eeposes juttu on.

Õpetaja esitab täpsustavaid küsimusi ja klassi täidab klahviklõbin, sest kümmekond õpilast konspekteerib sülearvutisse. Tekib paus, uut osa tut­vus­tav õpilane ei tea, mida „hetäär” tähendab. Õpetaja vaatab küsivalt ar­vutitega õpilaste poole, sealt kostab välkkiire klahviklõbin ja vastus: „Hetäär on…”

Rollis sees
Õpetaja Viik on range – see on tema roll tunnis. Tema kirjandustunnis ei ole kuigi mugav hajevil olla või muuga tegelda, sest selle eest antakse luuletusi pähe õppida. Õpetaja Viigil on mapi vahel sobivad tekstid valmis – valik eesti luule klassikat. Eesti keele tunnis rahmeldama kippujad kirjutavad aga lisatööna kodukirjandeid, mille pealkiri on näiteks „Selles on süüdi mu ema” jms. Lapsevanemad ütlevad, et nii sünnib lõpmata naljakaid kirjandeid ja „rahmeldajad” õppivat kirjutama vaata et pareminigi kui teised.
Tegelikult eelistab õpetaja kodukirjandile klassikirjandit, sest kodus kirjutatakse viimasel õhtul-öösel ja ülejala. Klassis on aega ja saab keskenduda. Praegust riigieksamikirjandit ta ei poolda, sest selle hindamine on tema hinnangul subjektiivne. Kui võetakse näiteks keskkonna teema, kipub enamik kirjutama vihmmetsadest ja liiga suurtest autodest – tõsised teemad tõmmatakse äraõpitud liistudele.
„Kas on deklareerida?” küsib õpetaja Viik iga tunni algul. Kes ei osanud, jõudnud või viitsinud kodutööd teha, peab seda tunnistama. Esimene kord saab andeks, teisel korral tuleb F (kaks), aga selle saab ära parandada. Edasi läheb karmiks – tegemata ja deklareerimata kodutöö eest tuleb F, mida parandada ei saa.
Õpilaste jutu järgi on õpetaja Viigi teine lemmiklause: „Selg sirgu!” Aga see tähendab ka, et rääkides tuleb oma mõtted julgelt välja öelda – väikeste möödalaskmiste või teistest erineva arvamuse pärast pole mõtet põdeda.

Rollist väljas
Kalle Viik on tihti range õpetaja rollist ka väljas. Kooli tantsuvõistlustel demonstreerib ta õpetajate tantsurühmas õpilastele õiget rumbat. Teisalt on teda nähtud koos 5. klassi tüdrukutega diskotantsu vehkimas – disko on õpetaja lemmik.
Klassikalise pedagoogi rollist on ta väljas ka kooli suvelaagris Pärlseljal, kus selgitatakse välja kooli kõige osavam, tugevam ja nutikam poiss ehk Pärlselja Pärtel. Kalle Viik on võistluse kommentaator. Ta selgitab toimuvat kord teadlase tõsidusega, kord algkoolilapse naiivsusega, võib rääkida keerukat mõistukõnet, aga ehmatada ka ennekuulmatu otseütlemisega. Publik hoiab kommentaare kuulates naeru pärast peast kinni.
Matkakorraldaja – on Kalle Viigi üks rolle väljaspool õpetajatööd. Tema klassi paadimatkad on muutunud legendiks. Oma õpilastega käib ta ka jalgsi- ja jalgrattaretkedel. Kuuenda klassiga läbis ta jalgratastega Saaremaal kolme päevaga 200 kilomeetrit.
Veel üks firmamärk on Kalle Viigil – koostöö lapsevanematega. Klassi jõulupeol on pea pooled pidulised lapsevanemad. Selles vanuses lapsed saadavad tihti oma sünnipäevaltki vanemad ära, et saaksid omaette olla, aga Kalle Viik on suutnud nad igal aastal jõulupeole kokku meelitada. Eks seal ole ka lõbus. Mängitakse mängu „Targem kui 8.b” ja päris naljakas on, kui õpetaja Viik osutub rumalamaks kui 8.b.
Ühtpidi on ta veel rollist väljas – õpetanud eesti keele kõrval mitu aastat matemaatikat. Võib praegugi põhikooliosas konsultatsioone anda ja matemaatikaõpetajat asendada.
Rollist väljatulek ja rollide vahetamine on pedagoogile kasulik, sest see muudab suhted õpilastega vahetumaks ja sõbralikumaks, ütleb Kalle Viik. Tänu sellele on tundides kõik loomulikum ja vabam ning õppimine isegi popp. Õpetaja pedagoogiline kreedo on „Ecce homo!” – märka inimest. Inimest märkab ta mitte ainult tundides, vaid ka pärast neid ja väljaspool kooligi.