Ülemäärane pingutamine ei taga riigieksamite häid tulemusi (1)

Reede, 2. oktoober 2009	lk 17
Autor: Anne Aidla, Maaja Vadi	Trüki

Parema sisekliima korral saavutati kõrgemaid riigieksamitulemusi vaid suurtes koolides ja linnakoolides, mitte väikestes koolides ja maakoolides. Foto: Raivo Juurak

Riigieksamite tulemustes mängivad olulist rolli kooli juhtimise ja sisekliimaga seotud tegurid.
Eesti koolide riigieksamitulemuste pingeread on huvilistele avalikult kättesaadavad ning ajakirjanduses ja omavahelistes vestlustes arutletakse elavalt, millisel kohal üks või teine kool asetseb ning mis võiks olla kõrgema või madalama koha põhjus. Avalikustatud riigieksamitulemuste nimekirjad on koolidele heaks või halvaks reklaamiks. Et riigieksamitulemusi arvestatakse kõrgkoolides sisseastumiskriteeriumina, eelistavad paljud õpilased ja nende vanemad võimalusel paremate riigieksamitulemustega koole.
Arvestades õpilaste arvu vähenemist, on koolidele üha tähtsam tõmmata ligi võimalikult palju õpilaskandidaate. Sellises olukorras võidakse kõrgete riigieksamitulemuste nimel veelgi enam pingutada. Kuidas aga kõrgete tulemusteni jõuda?

Parem keskkond, paremad tulemused
Tartu ülikooli majandusteaduskonna juures on viimastel aastatel uuritud, kuidas Eesti keskkoolide juhtide ja koolitöötajate arvamused oma ülesannetest ning suhetest on seotud õppeasutuste riigieksamitulemustega. Ankeetküsitlusega koguti andmeid 57 keskkoolist üle Eesti. Oma arvamust said avaldada nii direktorid, õppealajuhatajad, õpetajad kui ka teised koolitöötajad (kokku 558 vastanut). Andmed koolide riigieksamitulemuste kohta saadi riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt. Iga uurimuses osalenud kooli kohta arvutati välja matemaatika-, inglise keele, kirjandi ja ajalooeksami kuue aasta (2000−2005) keskmine tulemus.
Ilmnes, et kõrgemaid riigieksami­tule­musi saavates koolides on di­rektori­tele ja õppealajuhatajatele oluline lapsevanemate, õpetajate ja teiste koolitöötajate kaasamine kooliga seotud otsuste tegemisse, õpilaste ja koolitöötajate mitmekülgne arendamine ja rahulolu kooliga, turvaline ja õpilasesõbralik koolikeskkond ning kooli traditsioonid. Veidi üllatav oli, et koolides, kus direktorid ja õppealajuhatajad tähtsustasid teistest enam riigieksamite tulemusi, said õpilased keskmi­sest madalamaid tulemusi.
Need seosed toovad selgelt välja, kui oluline on kooli juhtkonna roll. Kui koolijuht peab riigieksamite tulemusi kooli tegevuse ainsaks õigustuseks ning suunab põhirõhu nende treenimisele, ei pruugi loodetud tulemusi saavutada. Kui aga juht näeb oma ülesannet heade suhete ja sobiva töökeskkonna loomises, on õpitulemused paremad. Sellele asjaolule tuleks palju enam tähelepanu pöörata. Kuni riigieksamite tulemused on järgmisse haridusastmesse sisenemise kriteeriumiks, mõjutavad need paljude noorte käekäiku.
Selgus, et teistest kõrgemaid tulemusi saavad koolid, kus töötajad peavad tähtsaks häid ja toetavaid suhteid ning liiguvad ühiste eesmärkide poole. Kindlasti on see ootuspärane seos ning juhtimiskäsitlustes laialdaselt selgitatud ja soovitatud. Head töökliimat ja suhtumist pole lihtne saavutada. Koolitöötajate hinnangud koolile ja omavahelistele suhetele olid kaunis erinevad. Näiteks direktorid ja õppealajuhatajad hindasid nii suhteid kui ka tegevusi positiivsemalt kui õpetajad ja tugipersonal. Juhtkond ja kogu kollektiiv peaksid pingutama soodsamate hinnangute nimel. Uurimistulemused annavad alust loota, et positiivsed arvamused oma kooli sisekliima kohta soodustavad ka paremate eksamitulemuste saavutamist.

Seos kooli asukoha ja suurusega
Riigieksamite tulemuste seos kooli sisekliimaga on oluline ning sellega seotud asjaolusid saavad kooli juhtkond ja töötajad soovi ning oskuste korral suuresti mõjutada. Tõe huvides tuleb aga öelda, et uurimistulemuste põhjal ei ole kõik koolid võrdses seisus. Märkimisväärne osa on ka kooli asukohal ja suurusel. Eri suuruse ja asukohaga koolides olid koolitöötajate hinnangud kooli sisekliimale küll samaväärsed, kuid parema sisekliima korral saavutati kõrgemaid riigieksamitulemusi vaid suurtes koolides ja linnakoolides, mitte väikestes koolides ja maakoolides. Esmapilgul ootamatu, kuid siiski selgitatav asjaolu. Väikestes maakoolides võib olla vähem ressursse kõrgete riigieksami­tulemuste saavutamiseks. Näiteks puuduvad kvalifitseeritud õpetajad, materiaalsed vahendid, väiksem on võimalus õpilasi valida. Nimetatud asjaolude mõju ei saa ainult omavaheliste suhete ja töötajate hinnangute vahendusel suunata.
Uurimuse tulemused ei anna alust väita, et väikesed koolid või maakoolid on õpitulemuste kujundamisel viletsamad kui suured ja linnakoolid. Et lähendada eri tüüpi koolide võimalusi, tuleb kaasata nii kohalik omavalitsus kui ka riigi toetavad ning reguleerivad mehhanismid.

Vähem muretsemist tuleb kasuks
Uurimuses käsitleti vaid konkreetselt mõõdetavaid õpitulemusi, vaatluse alt jäid välja teised kooli tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. Selgub, et kõrgemate riigieksamitulemuste nimel tasub koolides enam rõhku panna lapsevanemate, õpetajate ja teiste koolitöötajate headele suhetele, otsustamisse kaasamisele, arendamisele ja rahulolule. Tegelda tasub kooli soodsa sisekeskkonna kujundamisega. Arvesse tuleb võtta ka kooli pingutusi nullida võivaid sõltumatuid asjaolusid, nagu õpetajate puudus ja vähesed materiaalsed võimalused.
Uurimus näitas, et ülemäärane riigi­eksamite nimel pingutamine ja nendele keskendumine võib anda vastupidise tulemuse. Riigieksamite-eelsed ja -järgsed pinged võivad pärssida õpilaste õpirõõmu ja õpetajate õpetamislusti. Vähem muretsemist riigieksamite pärast ja enam tähelepanu inimestele meie ümber!


Anne Aidla on TÜ majandusteaduskonna ettevõttemajanduse instituudi juhtimise õppetooli teadur

Maaja Vadi, on TÜ majandusteaduskonna ettevõttemajanduse instituudi juhataja