Õpetaja „tahab” palgata puhkust!?

Reede, 13. november 2009	lk 13
Autor: Sven Rondik, EHL-i juhatuse esimees	Trüki

Haridustöötajate liidu novembris korraldatud küsitluse tulemused näitasid, et mõni omavalitsus lahendab oma eelarve­probleeme õpetajate töötasu arvelt.

Kuigi valitsus on kinnitanud, et õpetajate töötasu ei vähene, on mitmel pool juba esitatud n-ö vabatahtlikult avaldusi tasustamata puhkusele minekuks ja/või kavandatakse teha seda edaspidigi.

Mida ütleb seadus?
Tuletan meelde mõnd seadusakti, millest peavad lähtuma nii haridusasutus­te juhid kui ka kohalikud omavalitsused. Vabariigi valitsuse 5. märtsi mää­rusega nr 49 „2009. a riigieelarve seaduses kohalikele omavalitsusüksustele eraldatud tasandusfondi määratud vahendite jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord” §2.2. on kehtestatud, et „hariduskuludeks määratud eraldiste summast 2 973 271 951 krooni jaotatakse kohalike omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisadele ja lähtuvalt
§-des 3–12 kehtestatud arvutuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute ning õppevahendite soetamise kulude vahel”.
Sama määruse „Hariduskulude va­hendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient” paragrahvis 3.1.2.3. on kehtestatud hariduskulude jaotamisel aluseks võetavad pearahamäärad. Määruse § 14 kehtestab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamiseks kohalikele omavalitsustele taotluste esitamise võimaluse 2009. aastal kokku mahus 5 475 611 kr.
Valitsuse määrustega on kehtestatud pedagoogide palga ja klassijuhataja lisatasu alammäärad: 25. juuni 2009 määrusega nr 101 „Munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärade kehtestamine”, 25. juuni 2009 määrusega 102 „Riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töötasus­tamise alused”. 2. juuli 2009 määrusega nr 115 „Kutseõppeasutuste koolituskoha baasmaksumus 2009. aas­tal” kehtestati kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumuseks 2009. aastal 20 960 kr, sh pedagoogide personalikuluks 14 811 kr.
Nendes määrustes on selgesõnaliselt kehtestatud riigieelarvest koolide jaoks eraldatud raha kasutamise tingimused. Järelikult ei saa neid kasutada suvaliselt kohalike omavalitsuste nn eelarveaukude likvideerimiseks, haridus- või muudes asutustes KOV-ide rahastatavate ametikohtade töötasudeks, majanduskuludeks jne (näited on toodud kohtadelt saadud põhjendustest). Taoline tegevus oleks riigieelarvest eraldatu mittesihipärane kasutamine ja kuulub juba riigikontrolli töövaldkonda.

Töölepinguseadus ei näe ette
Töötaja tasustamata puhkusele „saatmist” töölepinguseadus ette ei näe. Tasustamata puhkuse saab vormistada ainult poolte kokkuleppel töötaja soovil. Kui koolijuht sellekohase ettepaneku teeb, tuleb õpetajatele ennekõike selgitada kooli eelarve olukorda, missugused on võimalused eelarveküsimusi lahendada, milleks tahetakse õpetajate töötasude arvelt saadud raha kasutada jne, ning teha selleks oma ettepanekuid. Töötajat ei saa tasustamata puhkusele sundida.
Õpetajaid püütakse nende südametunnistusele koputades veenda loobuma osast töötasust, mis niigi ei vasta nende tööpanusele. Õpetajad lasevad end tihti ära rääkida ja esitavad avalduse palgata puhkusele jäämiseks.
Kuna pedagoogid on pidanud oma tööaastate jooksul paljustki vajalikust loobuma, püüab osa KOV-e ja koolide juhte nende arvelt sageli ka oma tegematajätmisi ning suutmatust korvata. Kõige rohkem näiteid soovist haridusasutuste probleeme õpetajate töötasu vähendamisega lahendada on Viljandimaalt. Viljandi linn tegi kõikidele seitsmele koolile ja lasteasutusele ettepaneku „kasutada” õpeta­jatel viit palgata puhkuse päeva. Tasustamata puhkust on Viljandimaal rakendatud ka Abja gümnaasiumis ja Paistu põhikoolis. Holstre põhikoolis põhjendati seda vajadusega töötasufondi kokku hoida, et säilitada liitklasside puhul õpetajate ametikohad. Sellest võib järeldada, et Viljandimaa on Eesti probleemseim regioon, kus kõik vahendid on juba kasutusele võetud ja hariduse edasikestmise peavad õpetajad „vabatahtlikult” kinni maksma!
Tasustamata puhkust on rakendatud ka Tartumaal Mehikoorma põhikoolis, haridusministeeriumile alluvates Haapsalu sanatoorses internaat-koolis, Haapsalu kutsehariduskeskuses ja Kosejõe koolis. Eelarveküsimuste sellisel moel lahendamisse peaks lisaks riigikontrollile sekkuma ka HTM.

Vaadata üle kõik võimalused
Soovitame haridusasutuse a/ü organisatsioonil koos juhtkonnaga, kaasates KOV-i, vaadata üle kõik võimalused kooli eelarveküsimuste lahendamiseks ning kasutada saadavaid lisavahendeid seadustele vastavalt. KOV-i esindajate ja haridusasutuste juhtide kohta, kes ei ole suutelised neid küsimusi lahendama, tuleb teha vastavad järeldused. Muidugi on nende arvates kõige lihtsam lahendada eelarvega seonduvad probleemid õpetajate töötasude arvelt. EHL on kategooriliselt töötajate tasuta puhkusele „saatmise” vastu. Õpetajad, ärge loobuge kergel käel oma töötasust!
Ilmselt ärgitab käesolev kirjutis negatiivse näitena toodud koolijuhte ja KOV-i esindajaid end igati õigustama ja leidma põhjendusi selle kohta, kuidas masu tingimustes muudmoodi ei saagi, et õpetajad on seda kõik ise mõistnud ning nende soove ja tahet on arvestatud. Loomulikult võib alati tuua põhjendusi, miks vajalikku pole võimalik teha – see on lihtsam, kui leida lahendust.
On selge, et haldus- ja koos sellega haridusreformita endistviisi edasi minna ei saa. Eestis tuleb koostada ja kinnitada haridusstrateegia, et hariduse edendamisel toimida eesmärgistatult. Haridus ja haridustöötajad väärivad senisest rohkemat!