Mõtteid Euroopa keelemapi konverentsilt

Reede, 5. veebruar 2010	lk 15
Autor: Tõnu Tender, HTM-i keeleosakonna nõunik	Trüki

2009. aasta 12. detsembril toimus Eesti rahvusraamatukogus Euroopa keelemapi konverents. Selle eesmärk oli tutvustada õpetajatele Euroopa keelemapi Eesti mudeli kasutamise kogemusi ning teisi sellega seotud teemasid.

Esimene Euroopa keelemapi teemali­ne konverents Eestis toimus 6. det­semb­ril 2003. a. Toona hakati põhikooliõpilaste keelemapi Eesti mudelit alles katsetama ja välja arendama. Praeguseks on Eesti välja töötanud Euroopa keelemapi mudeli 12–16-aastastele ja Euroopa Nõukogu eksperdid on selle heaks kiitnud. Mitmes siinses koolis on Euroopa keelemapp sellel õppeaastal juba kasutusele võetud. Võõrkeeleõpetajatele on korraldatud ja korraldatakse tulevikus keelemapiteemalisi täienduskursusi.
Tartu ülikooli õppejõud Ülle Türk kor­das oma ettekandes põhitõdesid. Euroopa keelemapp on töötatud välja EN-i initsiatiivil, selle abil saab võõrkeelt õppiv või õppinud inimene kirjeldada oma keeleõpinguid, kultuurikogemusi ning saavutatud tulemusi.

Õppija isiklik omand
Keelemapp on seotud keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemetega ning koosneb kolmest osast: keelepassist (Language Passport), keeleloost (Language Biography) ja kaustast (Dossier). Seal sisaldub info kõigi keelte kohta, mida inimene õpib või mille on juba omandanud.
Keelemapil on kaks peamist eesmärki: motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keelteoskust ning registreerida omandatud keele- ja kultuuriteadmisi. Neist eesmärkidest lähtuvad keelemapi kaks funktsiooni: pedagoogiline (tõsta õppijate motivatsiooni) ja dokumenteeriv (tõendada usaldusväärselt omaniku keelte- ja kultuuriteadmisi). Eri sihtrühmadele mõeldud keelemappides on funktsioonide osatähtsus erinev. Näiteks koolilaste mappides on esikohal pedagoogiline, täiskasvanute mappides dokumenteeriv funktsioon. Kõik Euroopa keelemapid arvestavad põhimõtteid, et keelemapp on õppija isiklik omand, mis annab talle võimaluse jäädvustada oma keeleõpet tervikuna.
Aastatel 1998–2000 läbi viidud keelemapi katsetuste tulemusena järeldati, et selle kasutamine muudab keele­õppeprogrammid sidusamaks ja keeleeksamite tulemused läbipaistvamaks. Keelemapi kasutamine võib aidata kaasa õppesisu ja õppemeetodite muutmisele (enesehindamise juurutamine, iseseisva töö oskuste parandamine, ühisõppe meetodite juurutamine, suurema tähelepanu osutamine kultuuri eri aspektidele jne). Lisaks on see keeleõppe kvaliteedi tagamise vahend, sest seotus EN-i keeleoskustasemetega muudab programmid läbipaistvamaks ja lähendab neid rahvusvahelistele standarditele.
Järgnevalt ülevaade mõnedest ettekannetest.

Õpilastele keelemapp meeldib
Kose gümnaasiumi saksa keele õpetaja Astrid Sildnik osales keelemapi Eesti mudeli pilootprojektis, mille raames töötas õpilastega ja tutvustas keelemappi ka kolleegidele ning lapse­vanematele. Tema kogemus näitas, et alguses kippusid õpilased oma keeleoskust üle hindama (8. klassis C1 või C2), kuid selgitustöö ja arutluste tulemusena mõistsid, et õppida veel on. Mõni hakkas selle tulemusena oma võõrkeelte omandamist teadlikumalt planeerima ja nõrgema õppeedukusega õpilased said positiivset tagasisidet.
Õpetamisel on suureks abiks õpetajate koostöö ja sellised õpikud, mis toetavad aktiivset enesehindamist, nt Allvee, Taimsoo, Kangro koostatud saksa keele õpik põhikoolile „Deutsch. Kein Problem”. Sildnik, kes osaleb mitmes rahvusva­helises koostööprojektis, avaldas arvamust, et õppetööd ja rahvusvahelist koostöö aitaks tõhustada näiteks online-tundide korraldamine või digitaalse meedia kasutamine.

Keelemapp kooliõpingute osaks
Sirje Tarraste Tartu Forseliuse gümnaa­siumist ütles oma ettekandes, et õpetaja seisukohast oleks hea, kui õpilane võtaks kooli vahetades oma keelemapi kaasa. See sisaldaks täidetud keelelugu ning hulgaliselt näidistöid. Õpetaja saab selle abil hinnata õppematerjali vajadust, paraneb õpilase võime oma taset hinnata ja lapsevanemani jõuab info lapse õppeedukuse kohta.
Kuna iga põhikoolilaps õpib korraga vähemalt kahte keelt, on võõrkeeleõpetajate omavaheline koostöö hädavajalik. Õpilaste motiveerimine on süsteemi edukaks käivitumiseks väga tähtis.

Keelemapp huvihariduses
Rahumäe põhikooli prantsuse keele õpetaja Mare Valk kõneles keele­mapi kasutamisest huvihariduses. Temagi osales keelemapi tööversiooni katsetamisel. Huvihariduses on mapiga tööta­mine tunduvalt pingevabam, kuna puudub „hinde paine”. Õpetaja ei pea järgima tihedat õppekava ning lähtuda saab hetkeoludest. Enamasti jätkavad keeleringides osalenud lapsed keeleõpinguid gümnaasiumis, keelekursustel või vahetusõpilasena.

Europass
Kutsekvalifikatsiooni SA töötaja Heli Oruaas tutvustas Europassi, mille mõ-te on lihtsustada kodanike töö- ja õpirännet Euroopas. Europassi nimetuse alla kuuluvad viis haridus- ja tööeluga seotud dokumenti: diplomilisa, õpirände tunnistus, kutsetunnistuse lisa, Europassi CV ja keele­pass. Neist kahte viimast saab inimene internetis ise täita.
Europassi keelepass võimaldab kirjeldada võõrkeelteoskust kas enese­hindamise, keeleoskust tõendavate tunnistuste või keeleliste kogemuste loendamise abil. Keelepassis saab fikseerida eri võõrkeelte testide tulemused, samuti näiteid selle kohta, kus ja kuidas on inimene oma keeleoskust täiendanud ning võõrkeeli praktiseerinud.

Keeleoskuse uuring 2011. aastal
Keelemapi tulevikust rääkides tutvus­tas eksamikeskuse peaspetsialist Kris­ti Mere Euroopa 2011. aasta keeleoskusuuringut. Eesmärk on mõõta üldist võõrkeelteoskust kõigis liikmesriikides. Andmeid kogutakse 15−16-aastastelt 9. klassi õpilastelt. Esimest korda mõõdetakse Euroopa Liidu viie kõige sagedamini õpetatava võõrkeele (inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keel) oskust. Eestis on uuringu­fo­okuses inglise ja saksa keel.

Täispikkuses artikkel on avaldatud lehe veebiväljaandes: http://www.opleht.ee.