opl.gif (1435 bytes)  

reklaam.gif (23958 bytes)

3. märts 2000, Nr. 9

 

 
O:\Arhiiv\2000\03.03.00\paevateema\1.shtml

Täna lehes:

Miks on hoog raugenud? 

pilt1.jpg (30608 bytes)
Ordenite üleandmisel Kadriorus 23. veebruaril sai Punase Risti medali Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilane Silver Parts. “Silver on väga tubli poiss, ta aitas põlevast majast välja oma naabripoisi, tegutsedes oskuslikult ja kiirelt. Tore, et õpid praegu miljoni piires korrutamist ja loed “Kevadet”, tore et sulle meeldib arvutimänge mängida. Nii avaneb sulle maailm. Kasva tubliks meheks,” ütles president Silverile medalit üle andes.

President Lennart Meri küsis iseseisvuspäeval peetud kõnes, miks on Eesti arenguhoog raugenud. Põhjustena tõi ta esile inimfaktori nõrkuse, ühiskonna strateegiliste eesmärkide piiritlematuse, juhtimise stagnatsiooni (lapsdirektorid), haridusreformi kosmeetilise iseloomu jm.

Miks õpetaja palk ei tõuse?

pilt1.jpg (31780 bytes)
Sven Rondik lubab, et TALO seob läbirääkimistel õpetaja palga riigi keskmisega.

“Kui suur on kooliõpetaja keskmine palk Eestis?” küsis “Sõnumileht” (26.01.) avaliku elu tegelastelt. Tallinna linnapea JÜRI MÕIS pakkus välja 8000 krooni. “Statistikud arvavad, et umbes 4000, palgasaajad aga tunnevad, et 8000,” selgitas Mõis.
Võru maavanem ROBERT LEPIKSON pakub 3000–3500 krooni. “Ma ei usu, et nii väikese rahaga kuus saab läbi ajada, sest toit on kallis,” teab Lepikson ja lisab, et see statistika pole õige, sest vähesed lepivad ainult ühe töökohaga.

Probleemlapsed – mure ja töö

pilt2.jpg (36352 bytes)

TPÜ sotsiaaltöö doktorant Mare Leino on poole kohaga õppejõud ja ülemaailmse organisatsiooni OMEP Eesti osakonna (OMEP-Estonia) president. Nii tema magistritöö kui ka doktoritöö teema on seotud probleemlastega. Juba kursusetööd ülikooli Ïurnalistika osakonnas olid seotud lastega – laps ja massikommunikatsioon, telesaadete mõju lapsele; nüüd on ta peatähelepanu koondunud õpi- ja käitumisprobleemidega lastele.

 

Eesti Mereakadeemia Ametikool 80

pilt9.jpg (25469 bytes)
Õppekabinettides on endiste õpilaste ja meistrite ühistööna valminud laevade mudelid. Laeva taustal poseerivad tänased kursandid Raidor Rahnel ja Simo Uke.

Ametikooli nime kannab endine Kutsekeskkool nr 1 alates 1992. aastast, mil kõik mereharidust andvad õppeasutused ühinesid ja said uueks nimeks Eesti Merehariduskeskus. Viimane nimetati käesoleva õppeaasta algul Eesti Mereakadeemiaks. Pärast Karu t 16 hoonete tagastamist Juudi Gümnaasiumile sai ametikooli (rahvasuus hüüdnimedega Ussisoo kool ja Karu akadeemia) uueks asukohaks omal ajal kalurite ehitatud ühiselamu, mille kaks esimest korrust kohandati õpperuumideks, ülemised korrused ühiselamuks.

 

 

 

Õpetajate Leht © 1995 – 2000