“Milline mulje jääb eestlastest põhjanaabritele ja vastupidi, sõltub suurel määral ajakirjanduses avaldatust nii siin- kui ka sealpool Soome lahte,” arvab TPÜ läänemeresoome keelte õppetooli soome keele ja kultuuri õpe taja, Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi esinaine Maria-Magdaleena Jür vetson ja lisab, et ligemale tosina aasta pikkusele tõhusale koostööle an navad tagasilööke ennekõike ajakirjanduses avaldatud emotsionaalsed lehelood eestlastest narkoärikatest Soomes ja vodkaturistide lällamisest Kadaka turul. “Geopoliitilises, ajaloolises ja kultuurilises kontekstis valitseb kahe hõimurahva vahel ainulaadne olukord maailmas – kahe lähinaabri keel sugulaskeelena on väga sarnane,” kinnitab Jürvetson. TPÜ on tänaseni ainus Eesti kõrgkool, kus soome filoloogia erialal antakse ka õpetajakoolitust. Nende õppetool saab juba viieaastaseks.
“Iseseisvusjärgne soome keele õppimise buum eeldas juba enne seda, kui meil hakati statsionaarselt soome keele õpetajaid koolitama, õpetajate täienduskoolitust, sest koolides õpetasid soome keelt põhiliselt TÜ eesti filoloogid, kes olid kõrvalainena aasta-paar soome keelt õppinud. Neid hakati hoogsalt koolitama. Just sellest koolitusest on kümne aastaga põhjalikult üles ehitatud kindel ja tugev baas soome keele õpetamiseks nii kesk- kui ka kõrgkoolides. Soome keele õppimine pole tupiktee, sest keskkoolis õpitut võib jätkata meie õppetooli juures TPÜ-s, ka magistriõppes. Neli inimest on meilt juba magistrikraadi kaitsnud.”
Soome keele õpetaja ja seltsi esinaine on rõõmus, et veel jätkub õpetajakoolituse tarbeks ka praktikabaase, sest heal tasemel õpetatakse soome keelt mitmes koolis. Ta tunnustab kauaaegseid koostööparnereid, kes tu dengeid lahkesti vastu võtavad. Teiste hulgas peab ta silmas Loo Kesk kooli (õp Ebe Talpsepp), Jüri Gümnaasiumi (Marge Gorbunov), Pirita Maj andusgümnaasiumi (Elfriede Ait), Lilleküla Gümnaasiumi (Madean Alt soo) ja Tallinna Kergetööstustehnikumi (Maili Lauri).
“Tänu meie riigi unikaalsele asendile ja juba sissetöötatud struktuu ridele ei peaks me lähinaabrite keelte õpet unarusse jätma.” Jür vet soni sõ nul käivitus sügisel nende õppetoolis edukalt projekt koolitada soome fi lolooge ka vene õppekeelega koolide baasil. “Soome keele vastu on vene koo lide lõpetanute seas uskumatult suur huvi: meil õpib 36 esmakursuslast, neist 20 vene keeles. Esimesel kursusel õpivad venelased vene ja eest lased eesti keeles, ent alates teisest kursusest ühinevad kõik soomekeelseks õppeks,” tutvustab muutusi Jürvetson.
Ehkki Soome Keele Õpetajate Selts registreeriti ametlikult alles 1998. aastal, käivitus koostöö ja seltsielu juba 1993. Kogu aeg on selts teinud tõ husat koostööd Eesti-Soome Seltsi, Põhkamaade Ministrite Nõukogu, Soo me Suursaatkonna ja Soome Instituudiga nii Tallinnas kui ka Tartus, lisaks neile Soomes asuva Tuglase Seltsi ning UKAN-i ning Suomi Toi se na Kielena ry-ga. Praegu kuulub seltsi üle 60 soome keele õp e taja Eesti peaaegu kõigist maakondadest, saared kaasa arvatud.
Õpetajate täienduskoolituse eest on hoolt kandnud nii Soome suursaat kond kui ka Soome Instituut, kes Soome Haridusministeeriumi rahaga on aidanud korraldada meie õpetajatele igakevadisi ja -sügisesi koolituspäevi ning lisaks kolmel viimasel aastal Pärnus nädalase suvekursuse.
“Õpetajate liikmemaks on just tänu põhjanaabritele olnud sümboolne – vaid 25 krooni aastas,” tunnistab Jürvetson ja ütleb, et seltsi uksed on ava tud kõigile soome keele õpetajatele ja huvilistele. Agaramad võiksid olla ennekõike kutsekoolide õpetajad. On olnud lugeda ja kuulda, et Soome kursustele või õppepraktikale sõitnud kutsekoolide õpetajate ja õpilaste keeleoskus on jätnud soovida ning suur osa Soomes viibitud ajast ei kulu ametioskuste süvendamisele, vaid keelest arusaamisele.
Jürvetsoni sõnul ongi seltsi üks eesmärke just kontaktide loo mine soo me keelt ja kultuuri arendavate ja tutvustavate organisatsioonidega nii Ees tis kui ka Soomes.
Selts on seadnud oma eesmärgiks ka osalemise õppekirjanduse loo mi sel, õppeprogrammide väljatöötamisel ja metoodiliste materjalide muretsemisel ning õpetajale kättesaadavaks tegemisel.
“Igal aastal jaanuaris-veebruaris saame ilma välisabita seltsi liikmetega omavahel kokku, kus arutame isekeskis oma probleeme. On ju seltsi liik med enamikus pikaajalise õpetajakogemusega, kellel üht-teist huvitavat teistega jagamiseks sahtlisse talletatud. Tulevikus tahaksime sellest kasuli kust metoodilisest materjalist ühe korraliku kogumiku välja anda, et see teis telgi õpetajatel kättesaadav oleks,” räägib Jürvetson ja küsib, miks ei võiks kas või Tallinnas lisaks inglise ja prantsuse süvaõppega koolidele olla ka soome keelt süvitsi õpetav kool. Eestis leidub pe resid, kes mõne aja Soomes töötanud ja kelle lapsed seal koolis käinud. Ehk oleks nende perede lapsed potentsiaalsed soome keele kallakuga kooli õpilased.
Soome keele ja kultuuri huvilistele pakub Maria-Magdaleena Jürvetson välja Soome Keele Õpetajate Seltsi kontaktandmed: TPÜ keeltemaja lää ne meresoome keelte õppetool (ruum 409), telefon 6 409 340 või faks 6 409 341, e-posti aadress: malle@tpu.ee. Kõigi huviliste arvamused ja ettepanekud on teretulnud.