Vanalinna Hariduskolleegiumi mardisante juhib igal aastal
Mardiisaga koos ka Mardiema – sellel pildil Kristel Üksküla.
ÕpL küsis mõnelt haridusvallas tuntud mardilt, miks nad Mardi nime
kannavad, kas peavad lugu mardipäeva tähistamisest ja mille eest võiksid mardisandid
Eesti hariduselule vitsa anda.
MART MERI, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees: “Ma ei arva, et see nimi mingist peretavast tulenes. Lihtsalt oli ilus poisslapse
nimi.” Mardipäeva tähistamisest peab Meri pere lugu. Kui mardisandid ukse taha tulevad,
lastakse nad ikka sisse kah, kuigi mõnel pool Tallinnas mardisante kardetakse. Nõmmel on
Meri sõnul väikseid mardi- ja kadrisante üsna palju ringi jooksmas näha, kuigi harvem
kui 1990. aastate alguses.
Vitsad?
Mart Meri: “Kool tegutseb hästi siis, kui nii õpetajad kui ka õpilased tunnevad
end koolis hästi. Kool ilmselt ei ole efektiivne, kui emb-kumb osapool end sandisti
tunneb. Praegu aga tunnevad mõlemad osapooled erinevatel põhjustel end sandisti.
Õpilaste seisukohalt on õppekavad liiga ülepaisutatud. Tegelikult on ka õpetajad muude
asjade hulgas samaga kimbus. Aega on vähe. Et kõike vajalikku õpetada, kiirustatakse,
tekib stress, mis kandub kohe ka õpilastele. Õppekavade optimaalsus on väga oluline.”
Õpetajad on ka palgaga hädas. Kas tahaksite selle kohta midagi ütelda? “Õpetajate palgad teadaolevalt tõusevad. Maapiirkondades põhjustab see palju
pingeid. Maal on õpetaja ju pigem kõrge kui madala palgaga inimeste hulgas. Õpetajate
palk peab olema vähemalt Eesti keskmine– see eesmärk peaks olema täiesti selge.” MART LEIUMAA, Virtsu Põhikooli direktor: “Olen kolmandat põlve Mart. See on meie pere traditsioon. Pärinen Mulgimaalt ja
olen ka ise seda tava mingil kombel järginud: minu esimene poeg kannab Mardo nime.” Väiksed mardisandid käivad ka Virtsu kandis ringi, alustades sageli just
koolidirektori või õppealajuhataja kodust. Mardipäeva peetakse Virtsu Põhikoolis
toredaks päevaks. Vitsu polevat seal vaja, sest just mardipäevaks saab valmis kooli
soliidne võimla koos olmeplokiga. 12. detsembril oodatakse haridusministrit seda avama.
Senini pidid Virtsu Põhikooli õpilased käima kilomeetri kaugusel võimlemas ja ületama
selleks suure ohtliku Virtsu–Tallinna maantee. Nüüd on võimla kooliga sama katuse all
ja, mis väga tähtis, pärast tundi saab ennast tipp-topp puhtaks pesta.
Mart Leiumaale teeb rõõmu, et koolis on 130 õpilast ja nende vähenemise märke pole
ette näha. Lapsi tuleb ikka juurde. Ja veel: “Peaaegu kõik meie õpetajad on
kõrgema järguga. Nende koostatud õppekava vaatame uhkusega ka siis, kui võrdleme seda
mõne erakooli omaga.” MART MÄRDIN, Võru 1. Põhikooli direktor: “Seda nime asja peaks küll mu ema käest küsima.”
Et direktor just tunnist tuli ja järgmisse ruttas, tegime lühidalt. Mardisandid polevat
ka Võru linna unustanud, jooksevad igal aastal, küllap tänavugi. Vitsapõhjust pole ka
Märdini arvates, sest teda rõõmustab tublide õpilaste rohkus ja ilusad õpikud.
Hariduselu tervikuna on tema sõnul positiivne ja kuigi mõne mure leiaks alati, ei näe
ta nutulauluks põhjust. MART KADAJA, Puiatu Erikooli direktor: “Minu vanem õde on Maie. Mõlemad saime nime “kuldse kodukotuse” laulust,
kus Mart ja Maie ära nimetatud on.” Puiatu koolis õpitakse mardi- ja kadripäeva eel tundma nende kombeid. See on
iga-aastane tava. Vitsa on väärt see, et kool pole mitu aastat remondiraha saanud. Katus
vajab hädasti parandamist. Ka unistab kool bussist, millega liikuma pääseks, sest
senine on vanaks sõidetud.
Üks suur mure on veel: “Meile tulevad poisid kohtumäärusega. Kohtud võiksid
arvestada õppeaasta ja õppetööga, et poisid saaksid õppetöö lõpuni meil olla,
mitte ei peaks kevadel paar nädalat enne õppeaasta lõppu ära minema.
Siis pole tuju ei õpetajal ega ka õpilasel, kui õppetöö pole kompaktne. Töötame
põhikooli programmi alusel ja kohtud peaksid arvestama kooliaasta kestusega. Hiljuti
käisid meil HM-i kontrollid ja nüüd loodame, et nad teevad kohtutele vastava
ringkirja.” MART SUSI, Concordia Rahvusvahelise Ülikooli rektor: “Minu isa on Märt ja vanaisa Martin. Ema ei tahtnud mulle panna oma abikaasa
nime, mis tema arvates oli maailma ilusaim nimi, jättis siis täpid ära ja olengi
Mart.” Et Concordia ülikoolis on tudengeid 17 ja õppejõude 15 riigist, siis tähistatakse
seal kõikvõimalikke tähtpäevi. Ka Eesti rahvusajaloo seisukohalt tähtsaid sündmusi,
mida mardipäev ju on. Koduukse taha tulevate mardi- ja kadrisantide jaoks on Mart Susi
varunud ühe kommikoti ja teise – väiksema – oma kahe ja poole aastase tütretirtsu
jaoks.
Kas Eesti hariduselu vajab vitsaandmist? “See on keeruline küsimus. Olen Eesti hariduselu suundumustega kursis nii oma
ülikooli rektorina kui ka Eesti Eraülikoolide Rektorite Nõukogu esimehena. Kunagi oli
eesti peredes komme, et lastele anti pärast sauna vitsa. See oli nädalalõpus ja kogu
nädala koerustükkide eest. Eesti hariduselus on ees segased ja pingelised ajad seoses
reformidega. Vitsaandmine võiks mõjuda kui hoiatus, et pinged üle pea ei kasvaks.
Haridus on kõrge vastutuse määraga valdkond. Reformid peavad toimuma, aga need tuleb
ellu viia nii, et õpilased, üliõpilased ja õppejõud ei kannataks.”
