|
Täna lehes:
Riigieksamid
tehtud
 |
| Riigieksamid algasid 15. aprillil kirjandiga ja lõppesid 14.
juunil füüsika lisaeksamiga. Kaks kuud kestnud eksamipinge langeb järgmisel nädalal,
mil Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus saadab koolidesse riigieksamite tunnistused.
Varem lõpetanud saavad tunnistused kätte pärast jaanipäeva haridusosakondadest,
Tallinnas lõpetanud eksamikeskusest. Pilt Tallinna Ühisgümnaasiumis on tehtud siis, kui
kõik oli veel ees. Direktor Kalju Schaffrik võtab eksamiruumi uksel vastu
kirjandikirjutajaid. |
Riigieksamid on selleks korraks läbi. Tulemused tehakse teatavaks enne
jaanipäeva. Eksamite põhjalikum analüüs ilmub meie lehes sügisel. Siinkohal avaldame
vaid õpetajate esmamuljeid ja -mõtteid.
Kallas
nahutas Lukast
 |
Haridusministril jäi kultuuriministri jutt kuulmata. Sel ajal,
kui Signe Kivi kõnet pidas, tegeles Tõnis Lukas keskendumise ja mänguks
häälestumisega. Toivo Sikk seevastu võttis asja rahulikumalt – tema on
ministeeriumis juba mitu juhtkonda üle elanud ja näinud hullematki kui
jalgpallifanaatikust haridusminister.
ANDRES TREIALI foto |
Külm, märg, vihma sajab. Ja ometi leidub täiskasvanud inimesi, kes vabatahtlikult
ennast riidest lahti kisuvad ning siis kõik üheskoos muruplatsile mängima jooksevad.
Ei, tegemist ei ole vaatega neuroloogiahaigla õuele. Käsil on palju püham, suurem ja
parem üritus – spordialade kuningas jalgpall, või midagi sellele väga lähedast.
Oma “kuiva nohiku” staatusest vabanema olid tulnud haridusministeeriumi (HM) ja
rahandusministeeriumi (RM) ametnikud, eesotsas ministritega. (Ei tahaks solvata ühtegi
ametnikku, aga nõnda teatas üritusele eelnenud pressiteade.)
Rohkem haritust
 |
ARNO KÖÖRNA on sündinud 1926. aasta 2. veebruaril. Õppis Tartu
1. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis. 1961. aastast on majanduskandidaat, 1970. aastast
majandusdoktor, 1971. aastast professor. Praegu õpetab Arno Köörna noori
majandushuvilisi Euroülikoolis ja rahvusvahelises sotsiaalteaduste rakenduslikus
kõrgkoolis Lex.
Ta on Eesti Teaduste Akadeemia, Vene Humanitaarteaduste Akadeemia ning Kesk-Euroopa
Teaduste ja Kunstide Akadeemia tegevliige.
Praegu peab julge mõtlejana tuntud teadusmees oma lemmikteemaks ühiskonna
innovatsioonivõimet. Lisaks teadusalastele raamatutele ja artiklitele ilmus talt hiljuti
lühike ülevaade vabamüürluse olemusest. |
“Meie keskharidus on rohkem orienteeritud humanitaarharidusele,
õpilasi valmistatakse ette pigem ülikooli astumiseks kui konkreetse eriala omandamiseks.
Ülikoolihariduseski domineerib humanitaaria. Kuhu gümnaasiumi lõpetanud noored oma
pilgu pööravad? Suur konkurss on näiteks hispaania keele, psühholoogia, politoloogia,
juura erialadele. Samas napib avaldusi füüsika, matemaatika, tehnika ja tehnoloogia
erialadele. Nii kujunebki meie kõrgkooli kontingent.”
|
