“Raske on oma endistele õpetajatele silma vaadata ja teatada,
et neile pole enam tööd anda,” ütleb Vatla kooli noor direktor Olavi Vainu.
Hanila vallas Lõuna-Läänemaal hoitakse ka uuel õppeaastal käigus kolme
kooli. Agronoomiharidusega koolilembene vallavanem Arno Peksar on seisnud hea selle eest,
et möödunud sügisel valmis 130 õpilasega Virtsu Põhikoolis ajakohane võimla. Sellega
paranesid kogu alevi rahva sportimistingimused. Lähiajal jätkub lapsi veel vallakeskuses
asuvasse Kõmsi Lasteaed-Algkooli. Tagasiminekut on märgata vaid valla äärealal –
Pärnu maakonna piirimail paiknevas Vatla Põhikoolis ei avata laste nappuse tõttu
tänavu sügisel enam 7. klassi, kool kahaneb 6-klassiliseks algkooliks.
Juuni algul, veel enne õppeaasta lõppu, mil Hanila vald rühma ajakirjanikke
võõrustas, tundis Virtsu Põhikooli direktor, 1998. a aasta õpetaja Mart Leiumaa
muret, kuidas uuest õppeaastast õpetajatele senised palgad kindlustada. Seni saadi
olulist toetust maavanema reservfondist. Kas ka 2002. aastal, pole seni keegi öelnud.
Segadusi võib tekkida ka 2002. a 1. jaanuarist jõustuva töö- ja puhkeaja seadusega,
sest kooliaasta algab ju 1. septembrist, mil tuleb õpetajate tunnikoormused määrata.
Lahtisi otsi on liiga palju ja koolijuhtidel puudub kindlustunne, kuidas nii toimida, et
õpetajate palk ei kahaneks.
Virtsus liiga head õpetajad
“Meie kooli häda on see, et oleme oma õpetajaid pidevalt koolitanud. 15 pedagoogist on
kümme kõrgema järguga vanemõpetajad, kellele tuleb sellest lähtuvalt rohkem palka
maksta. Kui maavanema fond kaob, ei suuda Hanila vald senist vahet kompenseerida. Samas
tuleb seadusi täita ja tööinspektsioon võib direktorit trahvida, kui meil pole
õpetajate töölepingus tema uue aasta palganumber kirjas. Kuidas ma saan selle sinna
kirja panna, kui ma ei tea uue aasta palgafondi! Ega ma jõua neid tuhandeid oma taskust
kinni maksta. Koolijuhid on seatud lootusetusse sundseisu,” räägib Leiumaa.
Koolijuht on rahul, et neil on nooremapoolne õpihimuline kaader. “Meie õpetajad on end
pidevalt täiendanud. 1998. aastal lõpetasime ühe neljaaastase täienduskoolituse
tsükli, milles osalesid kõik pedagoogid. Praegu käib uus psühholoogiakursus, millest
võtavad osa kõik kooli töötajad – treenerid ja kooliteenijad kaasa arvatud. Nemadki
osalevad kasvatustöös ja peavad lapse psühholoogiat tundma,” räägib Leiumaa.
Õpetajad õpivad oma koolis
Mõte kaasata kursustele kõik koolitöötajad tuli Kuressaare Gümnaasiumilt, kus
seda varianti varem katsetatud. Koolituspäevad toimuvad laupäeviti siinsamas Virtsus.
“Meil on selleks TPÜ täienduskoolituse osakonnaga sõlmitud leping ning Tallinna
lektorid sõidavad kooli kohale. Nii ei pea õpetaja aega ega raha kulutama ja tunnid ei
jää andmata,” selgitab koolijuht, kes endise kolhoosiesimehena ka ise pensioni eel
TPÜ kaugõppes teise, pedagoogilise kõrghariduse omandas.
Tänu kvalifitseeritud õpetajatele on Virtsu Põhikool humanitaar- ja muusikakallakuga.
Koolil on arvuti-, muusika- ja folklooriklass ning maakonnas tuntud folkrühm Kullerkupud.
Uues võimlas tegutsevad korv-, võrk- ja jalgpalli treeningrühmad. Vaba aega võib
sisustada kunsti- või keelteringis. Koolil on ajakohane raamatukogu ja oma muuseum.
“Meie lõpetanud on läinud edasi õppima isegi Tallinna, neid õpib Gustav Adolfi ja
Westholmi gümnaasiumis,” tunneb koolijuht edukate lõpetanute üle uhkust.
Ääremaal Vatlas
Tänavu sügisel tuleb Vatla mõisas asuvasse põhikooli vaid 45 õpilast ja 7.
klass jääb avamata. Direktor, oma kooli vilistlane Olavi Vainu tunnistab, et osa
klasside sulgemise kurb aeg on ka Vatlas kätte jõudnud. “Liitklassid olid meil juba
ammu, ent sügisel alustavad koos 1. ja 4., 2. ja 3., 5. ja 6. ning 8. ja 9. klass.
Varasematel aastatel on meile käinud hulk õpilasi Pärnumaalt Paatsalust ja mujalt
Varbla vallast, aga nüüd on sealgi lapsi vähemaks jäänud.”
Nii nagu paljudes maakoolides, pole Vatlaski võimalik paari-kolme tunni pärast kõigile
ainespetsialistidele tööd pakkuda ja osa tunde tuleb oma õpetajate vahel ära jagada.
“Läbi aegade on Vatla murelaps olnud keemia. Mäletan seda ajast, mil ise samas koolis
käisin. Tihemetsa haridusega majandusjuhataja annab poistele tööõpetust,
muusikaõpetajat laename Virtsu koolist ning logopeed käib Lihulast.”
Agronoomist koolijuhiks
“Kui ma 1988. aastal Vatla Põhikooli lõpetasin, ei osanud ma uneski näha, et
kümne aasta pärast olen sama kooli direktor.” Aga ometi juhtus nii.
Kui noor mees 1995. aastal Eesti Põllumajandusülikooli agronoomina lõpetas, tahtis ta
oma kogemusi ja koolitarkust kodutalus rakendada. Suvel tuli huvi pärast oma vanast
koolist läbi ja pakkus ennast ornitoloogiaringi juhiks. “31. augustil aga selgus, et
saksa keele õpetaja oli lahkunud ja uut polnud kusagilt võtta. Direktor teadis, et olen
saksa keelt õppinud ja ülikooliajal kolm kuud Saksamaal talupraktikal olnud ning arvas,
et saan hakkama. No rääkida ma oskasin ja keelt valdasin, aga mitte sel tasemel, et
laste ette tundi minna. Südametunnistus ei lubanud kooli hätta jätta ja nii õppisin
ise koos lastega.” Kolme aasta pärast valiti Olavi Vainu oma kooli direktoriks.
“Jälle tuli õppima asuda. Seekord TPÜ Haapsalu kolledzisse koolijuhtide
kursustele,” räägib Vainu.
Olavi Vainul on raske õpetajatele teatada, et tal pole enam neile tööd anda. “Kui
oled oma elutöö ühes kohas teinud, pole kerge kodust kaugemale tööle minna. Staazikad
õpetajad on nõus alakoormusega töötama ja lepivad väikese palgaga. Kauaaegne
emakeeleõpetaja jääb vaid nelja ainetunniga 8. ja 9. liitklassi õpetama. Kui need
lõpetavad, läheb pensionile. Maaõpetaja teeb sunnismaiseks ka taandarenenud
bussiliiklus, praegu pole kerge isegi Lihulasse sõita, Haapsalust või Pärnust
rääkimata. Näiteks Vatlast saab Lihulasse vaid kahel päeval nädalas, Lihulast
käivale logopeedile seame aga tunniplaani just kolmapäevaks ja reedeks. Kui ise Lihulas
keskkoolis käisin, sai igal hommikul Pärnu bussiga kella kaheksaks Lihulasse ja lõuna
ajal Tallinna–Virtsu bussiga koju. Nüüd peab õpetajal, kes Haapsalusse kasvõi
kursustele sõita tahab, endal auto olema, muidu kulub seiklemisele pool päeva.”
Kooli valiku määrab liinibuss
Koolijuht räägib, et just bussiliikluse tõttu eelistavad võimekamad
gümnaasiumisse pürgijad Lihulale Pärnut, kuigi linnas tuleb korter võtta. “Ka
Pärnusse saamiseks tuleb lastel pühapäeval ära sõita, sest hommikul piisavalt vara
busse ei käi.” Vainu sõnul eelistavad Vatla noored Pärnus Koidula kooli ja
Hansagümnaasiumi.
Oma valla piires sõitvad kaks koolibussi liini on nii seatud, et igast külast oleks
lastel võimalik koolis käia. “Ka kooliväliste ringide töö korraldamisel peab
bussigraafikut täpselt jälgima, muidu ei pääse lapsed enam koju.”
Viimastel aastatel on Vatla tõmbenumbriks saanud vanast mõisaaidast valla rahaga välja
ehitatud moodne spordihoone. “Ainuüksi jalgpallitreeningud tõmbavad poisse hulgi
kokku. Neid juhendab minu keskkooliaegne klassivend. Maakonnas teevad ilma Vatla
lauatennise mängijad, nii mehed kui ka poisid. Maal on raske rahvale atraktiivset vaba
aja täidet pakkuda. Olgu siis vähemalt sportimisvõimalused,” räägib koolijuht.
Vallavanem Arno Peksar peab kolme kooli suureks rikkuseks, ent samas on sunnitud tõdema,
et raha kipub nappima ja senise maavanema reservfondi toeta nad välja ei tule. “Hästi
tuleb toime ühe põhikooliga vald, meie oleme õpetajate palgarahaks pidanud maakonnast
nõutama lisa üle veerand miljoni krooni. See on ligi kolmandik maakonnale eraldatud
summast. Kõmsi ja tulevikus ehk ka Vatla kooli õpetajate palgarahaga saaksime ise
hakkama, aga raske on Virtsu kooliga, kus on palju vanemõpetajaid. Ükskõik, kuidas me
oma vallas haridust ka ei reformiks, pelgalt õpilaste pearahaga me välja ei tule, sest
see süsteem ei arvesta õpetajate kvalifikatsiooninorme ja viib palgaeelarve tasakaalust
välja.”
Tulevikuvisioonid
Arno Peksar, kes on Kohalike Omavalitsuste Liidu hariduse töörühma liige ja
osalenud läbirääkimisnõupidamisel haridusministeeriumis, kus olnud kõne all
õpetajate uue palgasüsteemi probleemid, arvab, et uuest õppeaastast mingeid muutusi
sisse viia ei jõuta.
“Ministeeriumis oli küll jutuks, et 1. juuniks töötatakse välja uued õpetajate
palga arvestamise dokumendid, ent seni pole midagi konkreetselt kuulda olnud. Järelikult
läheb ka uuel aastal kõik vana rada mööda. Ju võttis ministeeriumi Tartusse kolimine
nii palju aega, et selle töö jaoks polnud mahti.”
Kuigi siseministeeriumis välja töötatud haldusreformi üks kava näeb ette Hanila ja
Lihula valla liitmise, võtab vallavanem ettepanekuid esialgu rahulikult ega kiirusta neid
ellu viima. “Haldusreformiga me oma koolijuhte hirmutanud pole, töötame oma kavade
järgi edasi, nagu poleks me reformist midagi kuulnud. Me ei taha õpetajates ja
lapsevanemates lisapingeid tekitada ega igapäevast koolitööd segada.”
Igal aastal sünnib vallas stabiilselt 15–20 last. Nii on täiesti loomulik, et valda
jääb kaks algkooli ja Virtsu Põhikool. “Ühtegi kooli me sulgeda ei kavatse, sest
koolide vahemaad on üle 10 kilomeetri ja haridusministeeriumi ettekirjutuste kohaselt ei
tohi algkooliõpilase koolitee kujuneda pikemaks kui viis kilomeetrit. See peaks nii
jääma ka pärast haldusreformi.” Vallavanem leiab, et ka põhihariduse peab laps oma
vallas kätte saama.
Vatla Põhikooli 6-klassiliseks algkooliks kahanemises ei näe vallavanem mingit
katastroofi. “Eks aeg näitab, kas meie algkoolid jäävad tulevikus 6- või
4-klassilisteks. Ennekõike sõltub see kvalifitseeritud õpetajate olemasolust.” Et
õpetajate isiksusest oleneb liitklassidega maakoolis väga palju, teab vallavanem juba
seetõttu, et abikaasa töötab vallakeskuse koolis algklassiõpetajana. Ta pole valda
haridusnõunikkugi palganud ja on ise püüdnud haridusprobleemid ära lahendada –
piisab kodusestki nõunikust, asjalikest koolijuhtidest rääkimata.
Üks õpetaja kolme kooli peale
Arno Peksar peab oluliseks ainespetsialistide olemasolu ega pea õigeks oskusainete
tundide jaotamist vähemkoormatud õpetajate vahel. “Tugev oskusainete spetsialist võib
end ka mitme kooli vahel jagada nagu meie maakonna aasta õpetaja Piret Leiumaa,
kes õpetab põhikohaga muusikat Virtsu Põhikoolis, annab tunde Vatlas ja aitab hädast
välja ka naabervallas paikneva Lihula Gümnaasiumi. Oleme vallas seadnud sisse kaks
bussiliini, et igast valla otsast saaks laps vähema ajakuluga kooli sõita, samu liine
saaksid kasutada ka õpetajad, kes end mitme kooli vahel jagama peavad,” on vallavanem
optimistlik.
