Pikk koolitee on ebaõiglane lisakoorem

LINDA JÄRVE

Koolitee võib olla ilus, kuid raske, pikk ja tüütav, eriti kui seda tuleb astuda suure kandamiga. Aga laulusalm ütleb: “Kõigi teede algus on see...”

Laste koolitee pikkus on kogu Euroopas suure tähelepanu alla võetud. Ka meil on seoses õiguskantsleri pöördumisega haridusministeeriumi poole väikekoolide sulgemise küsimustes sellest rohkem rääkima hakatud.
Oma vanavanematelt on tänapäeva koolilapsed kuulnud, kui raske ja vaevaline oli neil sügispimeduses ja talvel hangede vahel pikka kooliteed käia. Aga see pole tänapäeva lapsele lohutus, kui ta peab silmad kella kuue paiku avama, et kella kaheksaks linna teise otsa või mõnekümne kilomeetri kaugusele maakooli jõuda.
Linnalapsel, kui teda vanemad autoga ei vii või kui ta just Rocca al Mare Koolis ei käi ja eraldi tellitud bussi kasutada ei saa, tuleb suure seljakotiga nühkida täiskasvanute vahel ühissõidukites, kus ta sageli pahuratelt kaasreisijatelt riielda saab. Maalapsel on kooli pääsemine tihti veelgi raskem. Rongid ei sõida, niigi harva liikuvad liinibussid hilinevad ilmaolude tõttu.
Pikk koolitee on omamoodi diskrimineerimine. Eesti õiguskantsleri Allar Jõksi kantseleis valminud uurimuses tehakse ettepanek kaaluda üldise klausli lisamist põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse, mis kohustaks valdasid ja linnasid koolide sulgemisel korraldama haridusteenuse osutamist nii, et õpilaste kooliteed oleksid võimalikult turvalised ja lühikesed.
Eeskujuks Soome kogemus
Soome põhiseaduskomisjon on tasuta põhiharidusega seonduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et haridusteenus tuleb korraldada sel moel, et vaesus ega elukoht ei mõjutaks kellegi võimalusi saada haridust või ennast täiendada. Soome õiguskantsler on leidnud, et koolivõrgu harvendamisel tekib ebakõla hariduse kättesaadavuse võrdõiguslikkuse seisukohalt. Pikad kooliteed võivad eriti väikestele lastele olla ebaõiglane lisakoorem, võrreldes nendega, kelle kool asub kodu lähedal.
Soomes on koolitee lubatud pikkus seadusega sätestatud. 1999. aasta alguses kehtima hakanud põhiharidusseaduse (PHS) § 6 kohaselt peab vald organiseerima koolituse nii, et õpilaste kooliteekonnad oleksid võimalikult turvalised ja lühikesed. Sama seaduse § 32 sätestab, et kui õpilase koolitee on üle 5 km või on see vastavalt õpilase eale või tingimustele liiga raske, väsitav või ohtlik, on õpilasel õigus tasuta transpordile või tuleb talle tagada tema koolikohta saatmisel tekkinud kulude piisav kompenseerimine. PHS-i põhjal võib õpilase kooliteekonnale päevas koos ootamistega kuluda kõige rohkem kaks ja pool tundi. Kui õpilane on õppeaasta algul saanud 13-aastaseks, võib kooliteekond kesta kõige enam kolm tundi. Kui transporti ei ole võimalik korraldada, on õpilastel õigus tasuta majutusele.
Soome õiguskantsler tõstatas küsimuse, kas ei kuluta igapäevased 2–3 tunni pikkused kooliteed sel määral õpilase jõudu, et õigus haridusele ei teostu. Koolitee ülemäärane pikenemine on argument, millel on õiguskantsleri meelest väga oluline kaal, kui otsustatakse kooli sulgemise üle või kaalutakse selle vastu esitatud põhjendusi.
Vallad hoolitsevad laste eest
Eesti õiguskantsleri ametkond leidis oma uurimuses, et meil on likvideeritavate koolide puhul laste kooliteekond enamalt jaolt korraldatud suhteliselt hästi. Vallad on arvestanud, et iga laps peab võimalikult vähese vaevaga kooli saama.
Kuidas aga on lugu nendes koolides, mille sulgemist pole praegu põhjust karta?
Tabasalu Ühisgümnaasiumi 6. b klassi juhataja Ene Alttoa sõnul käib tema klassis õpilasi Keila-Joalt, Vääna-Jõesuust, Suurupist, Tallinnast ja mujalt, umbkaudu kuni 20 km kauguselt. Harku vald on oma laste koolitee korraldamisel tubli. Kella 7 ajal väljub koolibuss Lohusalust. Päris hästi teenindab kohalikke elanikke bussifirma Harjumaa Liinid. Palju lapsi tuleb kooli ema-isa autos.
Virtsu Põhikoolis õpib praegu 120 last. Direktor Mart Leiumaa ütles, et kuigi kaugemalt tulijad elavad umbes 20 km kaugusel, ei saa nad koolijõudmise üle nuriseda, sest vald on koolile selles osas vastu tulnud. Koolibuss väljub kaugeimast punktist kell 7, tunnid algavad 8.20. Praegu jõuavad kaugemalt tulijad kooli umbes poole tunniga, lähemalt jalgsi tulevad lapsed enam-vähem sama ajaga. Kui mõnel päeval on vähem tunde ja koolibussi väljasõiduni jääb vaba aega, on lastel võimalik see koolis huvitava tegevusega sisustada.
Konkurents tiheneb
Virtsu lähedal Hanila vallas on sulgemisel Vatla Põhikool. Et sealt oma kooli õpilasi saada, pani Pärnumaa Varbla kool käima tasuta koolibussi ja võimaldab lastele ka muid soodustusi. Leiumaa sõnul hakkavadki maakoolid tulevikus tõenäoliselt just niisuguste “nõksudega” üksteisega konkureerima.
Viljandi maakonna Kildu Põhikooli direktor Enn Siimer ütles, et neile tõotab kriitiliseks kujuneda 2005. ja 2006. aasta, mil õpilaste arv väheneb tunduvalt. Vald on koolile väga palju vastu tulnud. Mõne lapse koolitee on küll üle 20 km pikk, aga lapsed tuuakse kooli valla bussiga, mis teeb kolm ringi päevas. Veidi aitavad kaasa ka Viljandi ja Suure-Jaani bussipargi bussid. Jalgsi koolitulijate pikimad teekonnad ulatuvad kolme kilomeetrini. Kildus järgitakse nõuet, et lapse jalgsi käidav koolitee ei oleks pikem kui 5 km.
Sellega, et maakoolid haldusterritoriaalse reformi käigus üksteisega järjest rohkem konkureerima hakkavad, nõustub ka Siimer.