|
           
|
|
|
|
ÕpL
Koolieelse lasteasutuse kvaliteedi hindamine
TIIA ÕUN,
TPÜ eelkoolipedagoogika õppetooli magistrant |
 |
 |
| Eestis on hea koolieelsete lasteasutuste võrk, samas puudub ülevaade
nende kvaliteedist. |
Eestis on hariduse kvaliteediga seonduvalt arutletud, kuidas hinnata õpetaja
tööd ning millised oleksid hea kooli määratlemise kriteeriumid. Samas on
koolieelsetele lasteasutustele pööratud selles vallas vähem tähelepanu. Kuigi kooli ja
lasteaia kvaliteedi hindamises on palju ühist, esineb ka erinevusi, mistõttu tuleks neid
valdkondi eraldi vaadelda.
Euroopa Liidu 1997. a hariduse statistilises aruandes on koolieelse kasvatuse puhul
eraldi välja toodud, et enamikus Euroopa riikidest käib üha rohkem 3–4-aastaseid
lapsi mingis vormis koolieelses lasteasutuses ja tendents on “noorenemisele”, st üha
rohkem 1–3-aastaseid lapsi käib lastepäevahoiuasutustes. Eestiski on koolieelsete
lasteasutuste roll suurenenud. Erinevate päevahoiuvormide olemasolu ja eripalgelisus on
tõstatanud küsimuse koolieelsete lasteasutuste tegelikust kvaliteedist ja hindamise
võimalustest.
Kvaliteetne lasteasutus
Millist koolieelset lasteasutust pidada kvaliteetseks, sõltub sellest, mida me
kvaliteedi all mõistame. Asutuse personalil võib heast lasteaiast olla oma ettekujutus,
mis ei pruugi aga langeda kokku lastevanemate omaga, mis omakorda võib erineda
ühiskondlikust ootusest. Päevahoiu kvaliteedi määratlemine sõltub kultuurikontekstist
ja eri arusaamadest. Samuti on oluline, mida taotletakse. Näiteks Euroopa Liidu maades on
erinevad arusaamad sellest, kas lasteasutuse eesmärgiks on laste kooliks ettevalmistamine
või hoopis isiksuslik areng.
Olenevalt sellest, kuidas mõistetakse koolieelse lasteasutuse kvaliteeti, on välja
töötatud erinevaid kvaliteedimudeleid. W.E. Fthenakis ja M.R. Textor on kogumikus
“Qualität von Kinderbetreuung”, kus vaadeldakse eri maade (Rootsi, Prantsusmaa,
Saksamaa, Suurbritannia, Ameerika jt) koolieelse kasvatuse kvaliteediga seonduvaid
küsimusi, toonud esile, et 1990. aastatel on palju kasutatud lähenemisviisi, kus
koolieelset lasteasutust vaadeldakse kui mitmetasandilist süsteemi. See tähendab, et
erinevate valdkondade struktuuri ja protsesside hindamiseks on töötatud välja oma
kriteeriumid. Struktuuri kvaliteedi alla kuuluvad lasteasutuse ruumilised tingimused,
tervishoiu- ja turvalisusmeetmed, sisustus, laste arv rühmas, pedagoogide
kvalifikatsioon.
Protsessi kvaliteedi hindamisel vaadeldakse suhteid ja sündmusi, mida lapsed
lasteasutuses kogevad. Siin on olulised nii laste omavahelised suhted kui ka iga lapse
suhe õpetajaga nii igapäevas suhtlemises kui erinevates tegevustes. Samuti õpetaja
suhted nii lastevanemate kui ka kolleegidega ja õppekava analüüs. Peale eeltoodu on
oluline, millised on pedagoogilistes protsessides osalevate täiskasvanute hoiakud ja
veendumused lasteasutuse töö eesmärgi, valitsevate normide, laste arengu hindamise jms
osas. Sellise kvaliteedimudeli on näiteks välja töötanud ka NAEYC (National
Association for the Education of Young Children), kus muuhulgas on rõhutatud ka sise-
ja välishindamise rolli.
Õpetaja töö tulemuslikkus
Ülalnimetatud materjali põhjal võiks koolieelse lasteasutuse õpetaja töö
hindamisel arvestada järgmist:
– milline keskkond on lastele loodud (mängu- ja tegevusvahendite mitmekesisus,
kvaliteet, kättesaadavus, loovmängu soodustamine, üksi mängimise võimalused jms);
– millistest kogemustest lapsed õpivad (tegevuste eesmärgistamine ja läbiviimine
õpetaja poolt, kas lastel on võimalik teha oma valikuid, töötada peale suure grupi ka
väikestes rühmades, töö erivajadustega lastega jms);
– milline on üldine õhkkond ja suhted (õpetaja suhted laste, lastevanemate,
kolleegidega);
– õpetaja enesehindamine (oma töö analüüs, koolitusvajadus, pidevõpe).
Samas ei tohiks unustada, et õpetaja töö tulemuslikkus sõltub paljuski sellest,
millised töötingimused on asutuses loodud. Kuigi koolieelne lasteasutus on eeskätt
laste jaoks, peaks ka seal töötavatel täiskasvanutel olema head töötingimused. Seega
tuleks analüüsida, millised on lasteasutuse ruumilised tingimused ja materiaalsed
võimalused ning kuivõrd need on õpetaja tööd soodustavad/takistavad. Seejuures tuleks
muuhulgas jälgida, kas näiteks õpetajal on koht, kus segamatult lapsevanemaga vestelda,
ruum, kus puhata, lugeda erialast kirjandust ja suhelda kolleegidega. Samuti on oluline,
millised on õpetaja koolitusvõimalused ja kuidas toimib koostöö.
Olukord Eestis
Eestis on välja kujunenud hea koolieelsete lasteasutuste võrk, samas puudub
ülevaade sellest, milline on lasteasutuste tegelik kvaliteet ja kuidas seda hinnatakse.
Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioonis on esitatud hariduse kvaliteedi tagamise
üldised vahendid, mille puhul asutustepoolne initsiatiiv peaks tulema esile eeskätt
õppe- ning haridusasutuste enda kvaliteedi tagamise süsteemi ja õppurite, õppijate ja
õppeasutuste tegevuse järjepideva enesehindamise kaudu.
2000. a sügisel 135 lasteaiaõpetaja hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et pooltel
juhtudel leidsid küsitletud, et nende asutuses toimib sise- ja välishindamise süsteem,
mida kirjeldati suures osas kui aruandlust, töö kontrollimist juhtkonna poolt ja
näidistundide korraldamist. Samas soovis suurem osa vastanutest, et asutuses oleks
süsteem, mille alusel oma töö tulemuslikkust hinnata.
Kindlasti oleks vaja viia läbi suurem uurimus, mis annaks ülevaate koolieelsete
lasteasutuste kvaliteedist ja töö hindamise võimalustest Eestis tervikuna. Sellel
eesmärgil on moodustanud töögrupi ka Harjumaa lasteaednikud. Huvi, küsimuste tekkides
ja arutelu algatamiseks saab töörühmaga kontakti aadressil lakvaliteet@hot.ee. Loodetavasti saame varsti peale
Eesti Kvaliteedikooli rääkida ka Eesti Kvaliteedilasteaiast.
|
|
|