Koolieelse lasteasutuse kvaliteedi hindamine

TIIA ÕUN, TPÜ eelkoolipedagoogika õppetooli magistrant

Eestis on hea koolieelsete lasteasutuste võrk, samas puudub ülevaade nende kvaliteedist.

Eestis on hariduse kvaliteediga seonduvalt arutletud, kuidas hinnata õpetaja tööd ning millised oleksid hea kooli määratlemise kriteeriumid. Samas on koolieelsetele lasteasutustele pööratud selles vallas vähem tähelepanu. Kuigi kooli ja lasteaia kvaliteedi hindamises on palju ühist, esineb ka erinevusi, mistõttu tuleks neid valdkondi eraldi vaadelda.

Euroopa Liidu 1997. a hariduse statistilises aruandes on koolieelse kasvatuse puhul eraldi välja toodud, et enamikus Euroopa riikidest käib üha rohkem 3–4-aastaseid lapsi mingis vormis koolieelses lasteasutuses ja tendents on “noorenemisele”, st üha rohkem 1–3-aastaseid lapsi käib lastepäevahoiuasutustes. Eestiski on koolieelsete lasteasutuste roll suurenenud. Erinevate päevahoiuvormide olemasolu ja eripalgelisus on tõstatanud küsimuse koolieelsete lasteasutuste tegelikust kvaliteedist ja hindamise võimalustest.
Kvaliteetne lasteasutus
Millist koolieelset lasteasutust pidada kvaliteetseks, sõltub sellest, mida me kvaliteedi all mõistame. Asutuse personalil võib heast lasteaiast olla oma ettekujutus, mis ei pruugi aga langeda kokku lastevanemate omaga, mis omakorda võib erineda ühiskondlikust ootusest. Päevahoiu kvaliteedi määratlemine sõltub kultuurikontekstist ja eri arusaamadest. Samuti on oluline, mida taotletakse. Näiteks Euroopa Liidu maades on erinevad arusaamad sellest, kas lasteasutuse eesmärgiks on laste kooliks ettevalmistamine või hoopis isiksuslik areng.
Olenevalt sellest, kuidas mõistetakse koolieelse lasteasutuse kvaliteeti, on välja töötatud erinevaid kvaliteedimudeleid. W.E. Fthenakis ja M.R. Textor on kogumikus “Qualität von Kinderbetreuung”, kus vaadeldakse eri maade (Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Ameerika jt) koolieelse kasvatuse kvaliteediga seonduvaid küsimusi, toonud esile, et 1990. aastatel on palju kasutatud lähenemisviisi, kus koolieelset lasteasutust vaadeldakse kui mitmetasandilist süsteemi. See tähendab, et erinevate valdkondade struktuuri ja protsesside hindamiseks on töötatud välja oma kriteeriumid. Struktuuri kvaliteedi alla kuuluvad lasteasutuse ruumilised tingimused, tervishoiu- ja turvalisusmeetmed, sisustus, laste arv rühmas, pedagoogide kvalifikatsioon.
Protsessi kvaliteedi hindamisel vaadeldakse suhteid ja sündmusi, mida lapsed lasteasutuses kogevad. Siin on olulised nii laste omavahelised suhted kui ka iga lapse suhe õpetajaga nii igapäevas suhtlemises kui erinevates tegevustes. Samuti õpetaja suhted nii lastevanemate kui ka kolleegidega ja õppekava analüüs. Peale eeltoodu on oluline, millised on pedagoogilistes protsessides osalevate täiskasvanute hoiakud ja veendumused lasteasutuse töö eesmärgi, valitsevate normide, laste arengu hindamise jms osas. Sellise kvaliteedimudeli on näiteks välja töötanud ka NAEYC (National Association for the Education of Young Children), kus muuhulgas on rõhutatud ka sise- ja välishindamise rolli.
Õpetaja töö tulemuslikkus
Ülalnimetatud materjali põhjal võiks koolieelse lasteasutuse õpetaja töö hindamisel arvestada järgmist:
– milline keskkond on lastele loodud (mängu- ja tegevusvahendite mitmekesisus, kvaliteet, kättesaadavus, loovmängu soodustamine, üksi mängimise võimalused jms);
– millistest kogemustest lapsed õpivad (tegevuste eesmärgistamine ja läbiviimine õpetaja poolt, kas lastel on võimalik teha oma valikuid, töötada peale suure grupi ka väikestes rühmades, töö erivajadustega lastega jms);
– milline on üldine õhkkond ja suhted (õpetaja suhted laste, lastevanemate, kolleegidega);
– õpetaja enesehindamine (oma töö analüüs, koolitusvajadus, pidevõpe).
Samas ei tohiks unustada, et õpetaja töö tulemuslikkus sõltub paljuski sellest, millised töötingimused on asutuses loodud. Kuigi koolieelne lasteasutus on eeskätt laste jaoks, peaks ka seal töötavatel täiskasvanutel olema head töötingimused. Seega tuleks analüüsida, millised on lasteasutuse ruumilised tingimused ja materiaalsed võimalused ning kuivõrd need on õpetaja tööd soodustavad/takistavad. Seejuures tuleks muuhulgas jälgida, kas näiteks õpetajal on koht, kus segamatult lapsevanemaga vestelda, ruum, kus puhata, lugeda erialast kirjandust ja suhelda kolleegidega. Samuti on oluline, millised on õpetaja koolitusvõimalused ja kuidas toimib koostöö.
Olukord Eestis
Eestis on välja kujunenud hea koolieelsete lasteasutuste võrk, samas puudub ülevaade sellest, milline on lasteasutuste tegelik kvaliteet ja kuidas seda hinnatakse.
Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioonis on esitatud hariduse kvaliteedi tagamise üldised vahendid, mille puhul asutustepoolne initsiatiiv peaks tulema esile eeskätt õppe- ning haridusasutuste enda kvaliteedi tagamise süsteemi ja õppurite, õppijate ja õppeasutuste tegevuse järjepideva enesehindamise kaudu.
2000. a sügisel 135 lasteaiaõpetaja hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et pooltel juhtudel leidsid küsitletud, et nende asutuses toimib sise- ja välishindamise süsteem, mida kirjeldati suures osas kui aruandlust, töö kontrollimist juhtkonna poolt ja näidistundide korraldamist. Samas soovis suurem osa vastanutest, et asutuses oleks süsteem, mille alusel oma töö tulemuslikkust hinnata.
Kindlasti oleks vaja viia läbi suurem uurimus, mis annaks ülevaate koolieelsete lasteasutuste kvaliteedist ja töö hindamise võimalustest Eestis tervikuna. Sellel eesmärgil on moodustanud töögrupi ka Harjumaa lasteaednikud. Huvi, küsimuste tekkides ja arutelu algatamiseks saab töörühmaga kontakti aadressil lakvaliteet@hot.ee. Loodetavasti saame varsti peale Eesti Kvaliteedikooli rääkida ka Eesti Kvaliteedilasteaiast.