Päevalehtedest

Kolm hüljatud karupoega
Järvamaal metsseajahi käigus pesast peletatud karuemast maha jäänud kolm pimedat poega viidi Nigula metsloomade turvakodusse. Praeguseks on üks karupoeg surnud ja pole teada, kui elujõulised on teised.
14 700 krooni ametniku kohta
Tartusse koliv haridusministeerium maksab personaliotsingufirmale Fontes 14 700 krooni ühe uue ametniku leidmise kohta nende asemele, kes ministeeriumiga koos ümber kolima ei nõustu, makstes peale selle ka mahajääjatele miljoneid kroone kompensatsiooni, teatas “Postimees” 9. jaanuaril. Ligi 15 00 krooni sisse on arvestatud konkursikuulutused ning ametijuhendi ja kompetentsimudeli koostamine.
Ühtekokku arvestab haridusministeerium Tartu-projekti teostamisel 11 miljoni kroonise personalikuluga, kuhu on arvestatud nii ministeeriumi ümberkorraldamise mudeli koostamine kui ka uute töötajate täiendusõppe- ja komandeeringukulud ning lahkuvate töötajate kompensatsioonid.
Haridusministeerium saab uue näo
Haridusministeeriumi uus maja Tartus saab 7 miljonit krooni maksva põhjaliku remondi, enne kui ministeerium seal tööle asub.
Vana eestiaegse pangamaja Munga tänaval võttis HM 15 aastaks rendile firmalt Teofania, mille omanikud on Rein Kilk ja Hans H. Luik. Aastas maksab ministeerium renti 2,2 miljonit krooni, ruutmeetri rendihind on 50–85 krooni kuus.
Riigikogu saab valida ka internetis
Kahe aasta pärast toimuvatel Riigikogu valimistel saab ilmselt hääletada ka interneti kaudu. Kava kohaselt peaks valmima katseprojekt kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks 2002. aastal ühe volikogu piires, edasi võiksid Riigikogu valimised toimuda 2003. aastal elektrooniliselt juba üle kogu riigi. See tooks valimised rahvale lähemale, tõstaks valimisaktiivsust ning muudaks hääletamisprotseduuri odavamaks, leidis justiitsminister Märt Rask.
Halonen hakkab eesti keelt õppima
Soome president Tarja Halonen ütles Helsingis peaminister Mart Laariga kohtudes, et tal on tõsine kavatsus alustada eesti keele õpinguid. Halonen ja Laar märkisid Eesti ja Soome kontaktidest kõneldes, et sugulasrahvastele iseloomulikult on need kõikidel tasanditel väga tihedad ning vastastikune huvi suur.
Jüri Mõis pole palgaga rahul
Tallinna linnapea Jüri Mõis pole rahul talle tänavu palgalisana makstava kompensatsiooni suurusega ja peab oma palka tööjõuturul sama taseme juhtide seas üheks madalamaks. Uuest aastast tõusis linnapea palk 19,3%. Kuus teenib Mõis 29 500 krooni, millele lisanduvad autokompensatsioon 6000 krooni ja mobiilikõnede limiit 1000 krooni ulatuses. Oma autoga tööl käiva Mõisa sõnul ei tohiks inimesed 6000-kroonist autokompensatsiooni liiga suureks pidada, sest võõra auto ülalpidamine maksaks linnale koos kütuse- ja kindlustuskuludega veelgi rohkem. “Linnapeal pole küll raekotta kauge minna, aga autoga sõidab iga haritud inimene niikuinii, kui tööalaselt on positsioon saavutatud,” nentis ta.
IT-kolledzi rahastamine on vaieldav
Mullu riigi osalusega asutatud Eesti Infotehnoloogia Kolledzile pole riigieelarves raha ette nähtud ja ministeeriumid vaidlevad, kes neist peaks kooli toetama. Raha peaks tulema teede- ja sideministeeriumi kaudu, sest nemad tegelevad infotehnoloogia arendamisega, ütles haridusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Anneli Kommer. Teede- ja sideministeeriumi nõunik Aap Tänav omakorda väitis, et nende ministeerium ei näe kolledzile mingit raha ette.
Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul oleks loogiline kolledzi rahastamine haridusministeeriumi eelarvest, kuid lisab: “Kui see kool asutati, siis mõttega, et ta saab isemajandavaks. Riik ei saa olla kooli ülalpidaja, ta ostab ainult teenust,” lausus Vaarik. Praegu on koolis 140 õpilast.
Põllumajandus hakkab toibuma
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul oli mullu esimene aasta, kus talunikud hakkasid pead tõstma ja maaelu paranema. “Möödunud aastal ilmnesid esimesed selged märgid, et põllumajandus hakkab madalseisust toibuma. Selge on ka see, et tugevamad läksid tugevamaks ja nõrgemad veelgi nõrgemaks, kuid nagu mujalgi, on konkurents loomulik ka põllumajanduses,” rääkis Padar. Möödunud aastal kasvasid nii piima kui ka liha kokkuostu hinnad, kuid samas tõusid söödahinnad. Seejuures vähenes mullu varasemate aastate madalseisu tõttu nii lehmade kui ka sigade arv, kuid suurenes lehmade väljalüps.
Uku Masing uues kuues
Äsja ilmus raamatulettidele esimene osa Uku Masingu kuueköitelisena kavandatud kogutud luuletustest. Lugejani on jõudmas olulisemaid etappe tööst, mille algus ulatub 1985. aastasse, kui Hando Runnel ja Eha Masing hakkasid läbi vaatama Uku Masingust järelejäänud materjale. Nende väljaandmine on saanud Ilmamaa kirjastuse üheks keskseks tegevussuunaks.