Tutvustame uut õppekirjandust

Kaja Plado, TÜ logopeedia ja emakeele didaktika õppetool

Algõpetuse üks olulisemaid ülesandeid on kujundada välja kirjalik kõne, mis looks hea baasi edasistele õpingutele. Lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamise edukus sõltub suuresti sellest, missugusel tasemel lapsed kooli tulevad, kui ühtlaste/ebaühtlaste teadmistega lapsed klassis on. Vajalikud eeloskused on enamikul lastest koolituleku ajaks kujunenud, kuid mõningatel vajalik stardipositsioon erinevatel põhjustel puudub.
Õnneks on tänapäeval põhimõtteliselt (kas ka reaalselt?) võimalik avada õpiabirühmi (parandusõpe, logopeediline abi) juba 1. klassi lastele.
Lähiajal on ilmumas tavakoolide õpetajate, logopeedide, parandusõppe õpetajate ja lasteaiaõpetajate ammuoodatud abivahend lugemis- ja kirjutamisoskuse eelduste kujundamiseks. Autor Hilve Kivipõld on kutsemagistriprojektina koostanud töövihiku “Ettevalmistavaid harjutusi lugema-kirjutama õppimiseks”.
Harjutustiku esimene osa sisaldab üldarendavaid ja/või korrektsioonilisi ülesandeid (erinevate tajuliikide, mälu, mõtlemise arendamine), on materjali peenmotoorika arendamiseks, aja- ja ruumisuhete mõistmise kujundamiseks, geomeetrilise materjali omandamiseks. Rohkesti leidub häälimis- ja häälikanalüüsi ülesandeid.
Teine osa on klassikaline häälikuõpetus: käsitletakse häälikute rühmi, täis- ja suluta kaashäälikute pikkusi, häälikuühendeid, põgusalt tutvustatakse ka sulghäälikut.
Töövihikus antakse lastele juhiseid lõbusate märkide abil, pikemad selgitused ja nõuanded pedagoogile/lapsevanemale on koondatud eraldi ossa metoodiliste soovitustena.
Materjal tervikuna on süsteemne, annab teadmisi ja sobib väga hästi kõnearenduseks. Esitatavasse materjali tuleb suhtuda kui orientiiri harjutusmaterjali valikuks üldse, sest paarist-kolmest harjutusest nt rütmitaju arendamiseks loomulikult ei piisa korrigeerimaks puudujääke selles vallas. Sedalaadi harjutusi tuleks riskilastega (aga miks mitte ka teistega!) sooritada sageli.
Töövihik on läbinud katsetuste kadalipu kaheksas koolis/lasteaias, saanud positiivsed retsensioonid. Haridusministeeriumi abikoolide ainenõukogus on raamat heaks kiidetud ja leitud, et see sobib kasutamiseks õppematerjalina laste kooliks ettevalmistamisel. Harjutustikku soovitatakse lasteaia ja kooli logopeedidele ning parandusõppe õpetajatele.
Kui materjaliga pidevalt töötada, jätkub seda jõuludeni. Lapsed vajavad tuge aga hiljemgi. Nende huvides oleks koostada loogiline jätk sellele töövihikule. Kerge see pole, kuid ettevõtlikke pedagooge/eripedagooge Eestis jätkub. Hilve Kivipõld on teinud esimese (eduka) sammu. Kes astub järgmise?