Võrumaa otsib lahendusi

RAIVO JUURAK

Võru esindus: Kreutzwaldi gümnaasiumi õpetaja Piret Viil, haridusosakonna inspektor Sirje Hussar ja omavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp.

9. juunil kohtus Haridusfoorumi toimkond Võrus kohalike haridus- ja omavalitsusjuhtidega. Räägiti noorte maalt linna lahkumisest ja maakoolide tühjenemisest. Leiti, et maapiirkondade koolid ei tohiks anda loobumisvõitu, vaid peaksid pakkuma linnakoolidele konkurentsi nende oma võtteid kasutades: enda aktiivne reklaamimine, uudsete erialade õpetamine, huvitavad õppemeetodid jne.
Võrumaa üks valulisemaid probleeme on noorte lahkumine maalt. Väikesed maapõhikoolid tühjenevad, sest lapsevanemad eelistavad Võru linna suuremaid koole, tihti viiakse lapsed ka Tartusse või kaugemalegi õppima.
Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna inspektor Sirje Hussar pidas laste linnakoolidesse suundumise peamiseks põhjuseks maaõpetajate suhteliselt madalat kvalifikatsiooni. Ta arvas, et eeloleval sügisel tuleks alustada maaõpetajate taseme lauskontrollimist. Samas tõdes ta, et kontrollimine iseenesest probleemi ei lahenda, maaõpetajaid tuleb hakata ka koolitama. Sirje Hussari sõnul on Võrumaal ka väga häid õpetajaid, näiteks need, kes osalevad “Hea alguse” projektis. Neid klasse on lihtsalt rõõm külastada.
Õpetajate taseme kontrollimise teemat jätkates ütles Parksepa Keskkooli direktor Ilmar Kesselmann, kes on ühtlasi Võrumaa omavalitsuste liidu kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni esimees, et õpetajaid võib kontrollida ja koolitada, kuid suurem probleem on õpetajate vähesus. Kui ajalehes õpetajale töökohta pakkuda, vastavad kuulutusele vaid mõned üksikud inimesed või vasta keegi. Üksnes Tartu Õpetajate Seminari haridusega klassiõpetajaid on Võrumaal piisavalt, nemad otsivad ise tööd, aga gümnaasiumisse tunniandjaid ei jätku. Sügisel hakatakse kontrollima, kas õpetajad vastavad nõuetele. Aga kust neid õpetajaid üldse võtta?
Palgatõusu poolt ja vastu
Õpetajate nappusest rääkides jõuti küsimuseni, kas ei tuleks Võrumaal õpetajate palkasid tõsta. Võrumaa omavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp ei pidanud seda õigeks. Ta osutas, et õpetajate palgad on niigi kõrgemad kui raamatukogude ja kultuuriasutuste töötajatel ning lasteaednikel. Suured palgavahed tekitavad sotsiaalseid pingeid, seepärast Võrumaa omavalitsused oma õpetajatele palgatõusu ei taotle, pigem peaksid teiste elualade palgad õpetajate omale järele jõudma.
Ilmar Kesselmann küsis, kas ei tuleks noorte õpetajate Võrumaal hoidmiseks pöörduda vähemalt osaliselt tagasi nõukogudeaegse “sunnismaisuse” juurde. Praegu võib õpetajaks õppinud noor minna tööle kuhu tahes. Kas ei võiks õppelaenu tagasimaksmist siduda teatava aja töötamisega ülikoolis omandatud erialal?
Haridusfoorumi toimkonna liikmed ei olnud sellega nõus. Märgiti, et ainult siis peab noor maale tagasi tulema, kui vald maksab talle ülikoolis õppimise ajal stipendiumi ja on sõlmitud sellekohane leping. Haridusfoorumi ja Riigikogu kultuurikomisjoni liige Marju Lauristin ütles, et ülikool ei anna lõpetajale kitsast töövaldkonda ette, lõpetaja võib töötada, kus soovib. Lähte Gümnaasiumi direktor Toomas Kink arvas, et Võrumaa omavalitsuste liit peaks arvestama õpetaja “turuhinnaga” ja oma õpetajatele palgatõusu ikkagi taotlema. Lasteaedade ja kultuuriasutuste töötajad on veel nõus senise palga eest töötama, õpetajad aga enam mitte. Turg määrab palgasuhted, sotsiaalsete pingete meelevaldse lahendamisega võib probleeme pigem juurde tekitada. Elva Gümnaasiumi õppealajuhataja Ester Muni lisas, et raamatukogutöötaja vastutus ja tööpinge on tunduvalt väiksemad kui õpetajal, mistõttu tema kõrgem palk on õigustatud.
Samas leidsid Haridusfoorumi toimkonna liikmed, et kui lasteaednikelt hakatakse nõudma kõrgharidust, tuleb ka nende palka tõsta. Makstes kõrgharidusega töötajale põhiharidusega inimese palka, devalveerime kõrghariduse, ütles Marju Lauristin.
Võrumaa omavalitsuste liit ongi lasteaednike palga tõstmist taotlenud, kuid selleks pole veel raha leitud. Rahandusministeerium leiab, et lasteaednike kõrgem palk peab tulema efektiivsuse kasvu arvelt (vähem koole, vähem valikaineid, suuremad klassid jne).
Lasteaednikel pole nii tugevat kutseliitu ja ametiühingut kui õpetajatel ja nad ei suuda endale ise palgakõrgendust nõuda, märkis Kurmet Müürsepp. Neil puuduvad ka tugevad liitlased. Seni on ainult Eesti Õpetajate Liit lasteaednikke toetanud. Lootust annab see, et Riigikokku on jõudnud seaduseparandus, mille järgi lasteaednikega nagu õpetajategagi tuleb hakata pidama kolmepoolseid palgaläbirääkimisi, kehtestada neile alampalgamäärad jne.
Abi oleks eelkutseõppest
Ilmar Kesselmann pidas õpilaste maakoolides hoidmise üheks võimaluseks eelkutseõpet. Näiteks Parksepa koolis on avatud koostöös Võru kutseõppekeskusega kutseõppeklassid. Esimesel aastal õppisid poisid puidutööd ja tüdrukud turismindust, sügisest on planeeritud juurde veel kaks eriala. Nii on lastel võimalik kodukohast lahkumata ametit õppida. Hiljem saab kutseklassi ettevalmistusega kutseõppekeskusse eelisjärjekorras sisse ja mõnel erialal isegi kohe teisele kursusele.
Marju Lauristin lisas, et Riigikogu kultuurikomisjon arutas hiljuti kutseõppe seaduse parandusi ja enne suvevaheaega võetakse need ilmselt ka vastu. Paranduste põhjal tuleb nii põhikooli kui ka gümnaasiumisse eelkutseõpe. See hakkab käima kutsekoolidega sõlmitud lepingute alusel. Ülekasvanud lapsed ja noored hakkavad saama kutseõpet täiskasvanute gümnaasiumides. Lauristin osutas, et praegused Parksepa kooli kutseõppe klassid on avatud seadusega vastuollu sattudes, kuid tundub, et just eelkutseõpe on see, mida tuleks propageerida.
Tartumaaga konkureerima
Kuna lapsevanemad eelistavad tihti Võru linna koolidele Tartu omi, siis tuleks ka Võrus koolidega midagi ette võtta. Kreutzwaldi gümnaasiumi direktoril Ott Ojaveril on mõned projektid läbi mõeldud ja ette valmistatud, loodetakse, et nende rakendamisel Võru koolide külgetõmme suureneb.
Praegust Kreutzwaldi gümnaasiumi peavad lapsevanemad “kombinaadiks”. Õpilased ei tunne seal üksteist, sest neid on nii palju, algklassilapsed jooksevad koridoris abiturientide vahel ringi – see võtab koolilt gümnaasiumile omase tõsiduse ja soliidsuse. Lapsed ja lapsevanemad soovivad sõbralikumat õpikeskkonda.
Toomas Kink märkis, et Tartu tühjenevad linnakoolid on hakanud ennast maal aktiivselt reklaamima ja õpilasi linna meelitama. Ka tema enda kool on ennast Võrumaal reklaaminud ja sealt igal aastal tublisid õpilasi leidnud. Toomas Kink küsis, kas Võrumaa koolid ei peaks tegema Tartu linnas ja maakonnas endale niisama visalt reklaami. Või on rong juba läinud?
Osa arutelus osalejaid arvas, et maakoolid ei suuda enam linnakoolidega võistelda, õige aeg on mööda lastud. Samas leiti näiteid, kus linnalapsed on läinud maale õppima kas mingi eriala või õpetamise meetodite või ka lihtsalt väiksema ja hubasema kooli pärast.
Tartu Ülikooli haridusteaduskonna dekaan Toomas Tenno pakkus Võrumaa koolidele koostööprojekti avastusõppe meetodite rakendamiseks. Järvamaa ja Tartuga algab sellealane koostöö järgmisel õppeaastal.
Võrumaal on asutud koolivõrku ümber korraldama. Vahendid püütakse koondada sinna, kus asjal on põhi all, ja pakkuda konkurentsi Tartule. Koolivõrgu planeerimise ekspertkomisjoni kuuluvad Mait Klaassen, Pille Liblik, Georg Aher, Hasso Kukemelk ja Henn Tarro. Viimati olid nad koos 24. mail.
Koolivõrk korda
Seni on liidetud Rõuge vallas kolm kooli, Haanja vallas kaks. Paraku pole majanduslikku kokkuhoidu veel saavutatud. Nii Haanja kui ka Rõuge vald vajavad, vaatamata sellele, et reform on mingil määral läbi viidud, ikkagi raha juurde. Põhjusi on mitu. Näiteks Rõuges oleks vaja koolimaja põhjalikult rekonstrueerida.
Samas on paljud kokkuhoiuvõimalused kasutamata. Maakond inspekteeris hiljuti Ruusmäe ja Haanja ühendatud kooli ning avastas, et seal on 5– 6 õpilasega klasse. Üllataval kombel toetab Haanja vald sellist ebamajanduslikkust ja taotleb maavalitsuse reservfondist endale raha juurde. Ruusmäel on 60 õpilast, liitklasse on aga kõigest kaks. Inspektorid peavad sellist töökorraldust raha raiskamiseks ja isegi seaduse rikkumiseks.
Kurmet Müürsepp märkis, et koolivõrgu ümberkorraldamise muudab raskeks see, et mõned vallad peavad demokraatiaks olukorda, kus igaüks teeb, mis tahab. Nii ehitatakse Missos keskkoolile uut maja, ehkki vallas sünnib aastas vaid 2–3 last. Nad on võtnud ise laenu ja ise ehitavad. Maavalitsus on öelnud, et valda pole perspektiivne uut koolimaja ehitada, aga kuni tänavu kevadeni oli valdadel laenu võtmine nii lihtne, et esines lauslaenamistki. Nendel ja muudel põhjustel on olnud koolivõrgu muutmine Võrumaal kosmeetilise iseloomuga ja rääkida võib isegi inimeste lootuste petmisest. Mõnes piirkonnas tuleks võib-olla lausa viis-kuus kooli kokku panna ja neile täiesti uus tänapäevane koolimaja ehitada. Seal saaks siis tõesti uuel tasemel õpetada. Paraku on nii radikaalseid muudatusi raske läbi suruda.
Marju Lauristin ütles vestluse kokkuvõtteks, et Võrumaa peaks oma kavatsusi selgemalt formuleerima. Edaspidi tahetakse kõik haridusinvesteeringud anda üle omavalitsustele. See eeldab, et maakonnal on selge arengukava. Vastasel juhul hakkab iga vald tirima enda poole ja siis veab kõik viltu.
Rohkem survet altpoolt
Lauristin toonitas ka, et oma ideid tuleb jõulisemalt kaitsta ja ellu viia. Möödunud aastal oli plaanis Rõuge, Viitina, Haanja piirkonnas koolivõrku korrastada, aga raha selleks ei saadud, sest puudus piisavalt tugev kohalik surve. Raha antakse ikkagi selle järgi, mida maavalitsus ja omavalitsuste liit kindlalt prioriteediks peavad ja mille elluviimiseks pingutusi tehakse. Lootusel, et haridusministeerium või Riigikogu Võrumaal midagi ära teevad, ei ole perspektiivi. Võrumaa peab ise kiiresti otsustama, kus on vaja arendada põhikoole, kus gümnaasiume.
Õpetajate “lauskoolitamise” plaanist arvas Marju Lauristin, et selle vajalikkuse kohta tuleb selge ja veenev põhjendus kirjutada, korralik koolituskava koostada ning seejärel projekti elluviimiseks raha taotleda. Kui on selged plaanid, saadakse tavaliselt ka toetust. Aga haridus- ja rahandusministeeriumile tuleb avaldada pidevalt survet. Iseenesest koolitusprobleemid ei lahene, sest vabaturg ja lauskoolitus on täiesti erinevad asjad.
Toomas Tenno tuletas meelde, et nii TÜ-s kui ka TPÜ-s töötab õpetajate kaugkoolitus, aga kahjuks on kaugkoolituse kõige nõutavamad erialad – inglise keel, füüsika, matemaatika ja ajalugu – põhiliselt tasulised.