Päevalehtedest

Kaia Kanepi – maailma esireket
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi neiu Kaia Kanepi võitis oma 16. sünnipäeval Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste noorteturniiri ja tõusis seega maailma juunioride esireketiks. Seni oli ainsa eestlasena noorteturniiri võitnud Toomas Leius, kes alistas kõik vastased Wimbeldonis noorteturniiril 42 aastat tagasi.
Noorukesel Haapsalu neiul on tennisemaailma tippu käia veel pikk tee. Aga algus on tehtud, sest Kanepi kirjutas oma nime mainekasse seltskonda. Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste noorteturniiri on varem võitnud näiteks Martina Hingis, Jennifer Capriati ja Cabriela Sabatini.
Lõpuspurt Riigikogus
Lõppev nädal oli Riigikogus töörohke, sest enne suvepuhkusele minekut tuli vaadata läbi ligi 40 seaduseelnõu, millest paljud ka lõpphääletusele läksid. Lisaks neile seisis esmaspäevases päevakorras kuus arupärimist, mis puudutasid reisirongiliiklusega seonduvaid probleeme, skandaalseid erastamisprotsesse ja pildiskandaali.
Baltimaid ei julge keegi okupeerida
President Lennart Meri hinnangul on Eesti pööranud piisavalt tähelepanu oma julgeolekule, mis välistab Teise maailmasõja eelsete sündmuste kordumise. Kuigi Eesti, Läti ja Leedu on väiksed, kõlab Meri sõnul kolme Balti riigi hääl suures maailmas jõuliselt. Teadku iga ründaja, et väike riik on valmis ennast kaitsma, tähendas Meri küüditatute mälestusüritusel Haapsalus.
Mälestati suurküüditamise ohvreid
Lõppeval nädalal kulmineerusid mälestusüritused seoses suurküüditamise 60. aastapäevaga.
Kesknädalal avas peaminister Mart Laar küüditamisteemalise näituse Kanuti Gildi Majas, lauluväljaku suurüritusel “Eesti mäletab” jagas president Lennart Meri küüditamisohvritele “Murtud rukkilille” märke. Neljapäeval avati valitsushoone seinal punaterroris hukkunud valitsusjuhtide ja ministrite mälestustahvel ning Toomkirikus peeti mälestuspalvus.
Leinapäevale pühendatud kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis kanti Neeme Järvi juhatusel ette Eduard Tubina “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks”.
Taastub laevaliin Aegnale
Eurotrade Group OÜ taastab laevaliikluse Aegna saarega, saates liinile Soomes remondis olnud aluse. 150 reisijat mahutav Monica vedas aastaid tagasi saarele sõitjaid Kopliranna nime all. Esialgne kava on panna laev käiku juba 15. juunist. Edasi ja tagasi pilet maksab 100, pensionäridele ja õpilastele 70 krooni.
Laev hakkab sõitma iga päev – välja arvatud esmaspäeval ja kolmapäeval. Neljapäeval sõidab laev ka Naissaarele.
Varastatud kunstiteosed on leitud
Kuus aastat pärast Eestis toime pandud suurimat kunstivargust sai keskkriminaalpolitsei kätte 22 graafilist lehte. Eksperdi hinnangul on taiesed heas korras. Leitud teoste koguväärtus on muuseumitöötajate sõnul 229 000 krooni.
1995. a varastati Kunstimuuseumist 143 hindamatut graafilist lehte, nende seas ka Johan Köleri ja Eduard Viiralti hinnalisi töid. 1997. aastal mõisteti vargad süüdi.
Erakõrgkool jäi koolitusloata
Haridusministeeriumi kinnitusel on Majanduse ja Poliitika Instituudi (MÕPI) sulgemise põhjus kooli kehv tase, mitte Isamaaliidu poliitikute väidetav huvi kooli kinnisvara vastu.
Kui MÕPI kaotab koolitusloa, peavad endale uue tasulise õppekoha leidma 400 tudengit Tallinnas, Viljandis ja Ida-Virumaal.
Eesti Üliõpilaskondade Liit ja rakenduskõrgkoolide rektorid leidsid, et HM peab võtma vastutuse ja kaitsma tudengeid juhul, kui mõne kooli õppekavasid ei akrediteerita. Üliõpilastel peab jääma võimalus lisakulutusi kandmata samal eriala õppeaega kaotamata oma õpinguid jätkata.
Elva klaasitehas laieneb
Autoklaasitootja Saint-Gobain Sekurit Eesti AS rajab aasta lõpuks Elvasse uue, ligi 70 miljonit krooni maksva tootmishoone ja laiendab tuuleklaaside müüki Hollandisse, Saksamaale, Austriasse ja Poola. Praegusele pinnale lisandub veel 2000 ruutmeetrit. Praegu töötab tehases 120 palgalist.
Infokeskus Valgas
Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti turismiorganisatsioonide eestvõttel avati Valgas ühine turismiinfokeskus, mille ajendas paljude turistide soov saada rohkem teavet Läti kohta.
Regionaalminister Toivo Asmeri sõnul on turismi areng võtmeks kogu Lõuna-Eesti edasisele arengule. Omavalitsustel tuleb jagu saada ühistranspordi puudumisest kahe linna vahel, reisirongiliiklusest rääkimata.