int2.gif (386 bytes) int3.gif (1094 bytes)

Reede,
15. juuni 2001
Nr 24

tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)tel.gif (1123 bytes)
int4.gif (297 bytes)    

ÕpL

Haridusministeeriumis


Austatud Riigikogu liikmed Mihhail Stalnuhhin, Toivo Tootsen ja Vladimir Velman

Pean kahetsusega tunnistama, et 6. klassi vene keele tasemetöös olid vead, mida seal ega mis tahes tasemetöös mingil juhul poleks tohtinud olla. Tagantjärele asja parandada pole võimalik, saab vaid õpilastelt-õpetajatelt vabandust paluda ning seda ma haridusministeeriumi nimel ka teen.
Taotlemata vigade õigustamist, püüan alljärgnevalt selgitada, miks nii juhtus.
Vastavalt haridusministri käskkirjale on tasemetööde küsimuste ja ülesannete ning hindamisjuhendi koostamise korraldamine üldhariduse osakonna õppekavatalituse spetsialistide ülesanne. Küsimused ja ülesanded esitatakse kaks kuud enne tasemetöö toimumist haridusministeeriumi üldhariduse osakonna järelevalvetalitusele väljatrükina ja arvutikettal. Järelevalvetalituse ülesanne on tagada tööde keeleline korrektuur, ühtlustatud kujundamine, paljundamine/trükkimine ning laialitoimetamine.
Reeglina ei koosta tasemetöid õppekavatalituse töötajad ise, vaid need tellitakse väljastpoolt ainespetsialistidelt. Nii toimiti ka mainitud vene keele tasemetöö korral. Et autoril ei olnud võimalik esitada tööd arvutikettal, esitas ta selle käsikirjalisena ning see sisestati arvutisse ministeeriumis. Kahjuks ei ole säilinud autori originaalmaterjali, et seda käiku läinud tasemetööga võrrelda, kuid võib arvata, et vähemalt osa vigadest tekkis töö arvutisse sisestamisel. Autor oleks neid kindlasti märganud, kuid siin tehtigi suurim viga: autoril ei olnud võimalust vormistatud tööd üle lugeda. Nagu ikka, sundis aeg tagant ja vene keelt emakeelena valdavad kolleegid, kes teksti üle vaatasid, vigu ei märganud. Kuigi teie küsimus, kes tegeleb taoliste “tasemetööde” koostamisega, on juhtunu põhjal õigustatud, julgen väita, et 6. klassi vene keele tasemetöö autor on oma ala – vene keele ja kirjanduse tunnustatud spetsialist, kes juhtunut väga üle elab. Masendunud on ka üldhariduse osakond, kes kannab konkreetset vastutust tasemetööde ettevalmistamise eest.
Kõiki tasemetöid hinnatakse koolis, kuid ministeerium kogub ka teatava üleriigilise valimi, mida töö koostajad analüüsivad. Kõnealuse vene keele tasemetöö puhul õpilastele ja koolidele hinnangut ei anta.
Lõpetuseks palun veel kord vabandust, et nii juhtus. Ma ei saa lubada, et tulevikus pole tasemetöödes ühtki viga, sest inimliku eksituse vastu ei saa, kuid kindlalt võin lubada, et ükski tasemetöö ei lähe tulevikus paljundamisele, ilma et autor lõppvarianti viseeriks, garanteerides selle õigsuse. Kui see ka 100-protsendilist garantiid ei anna juba viidatud inimfaktori tõttu, siis 99-protsendilise ehk küll.

Lugupidamisega
TÕNIS LUKAS,
minister


Haridusministeeriumi kinnistu müük nurjus

LINDA JÄRVE

tausaus2.gif (113 bytes)

12. juuniks väljakuulutatud avalik enampakkumine haridusministeeriumi kinnistu Tõnismägi 9/11 müügiks nurjus.
Seaduses ette nähtud ajaks ei olnud ükski ostust huvitatu tasunud 3000-kroonist osavõtutasu ning 1,7 miljoni krooni suurust tagatisraha.
Lähtuvalt riigivara võõrandamise korrast korraldavad HM ja kinnisvarabüroo Arco Vara uue enampakkumise, mis toimub tõenäoliselt sügisel. HM otsib koos Arco Varaga võimalusi müügi efektiivseks läbiviimiseks. Võimalik on ka kompleksi müümine osadena.
12. juunil toimuma pidanud avalikul suulisel enampakkumisel olnuks hoonestatud kinnistu alghind 17 miljonit krooni. Kokku 2554-ruutmeetrisel kinnistul paikneva kahe omavahel ühendatud hoone müügist laekuva rahaga loodab HM katta osa organisatsiooni ümberkorraldamise ja Tartusse üleviimise kuludest, mis kokku moodustavad kuni 19,7 miljonit krooni. Ka on HM-is arvatud, et mingi osa hoonete müügirahast on võimalik suunata haridusprojektidele.
18. juunil toimub avalik enampakkumine HM-ile kuuluva kinnistu Pikk 69/Tolli 1 müügiks alghinnaga 10 miljonit krooni.
HM-i töötajate sõnul uskusid nad, et Tõnismäe väga hea asukohaga kinnistu kohe esimesel katsel maha müüakse, sest hooneid on uudistamas käinud uudishimulikke, kes peavad neid sobivaks hotellideks seoses järgmisel aastal Tallinnas toimuva Eurovisiooni lauluvõistlusega või mitmesuguste suurte rahvusvaheliste teadusfoorumitega. Seekord jäi oksjonisaal igatahes tühjaks.


Valitsus kiitis heaks kõrgharidusreformi kava

OLAV KRUUS,
haridusministeeriumi pressinõunik 

tausaus2.gif (113 bytes)

Valitsus kiitis heaks haridusministri esitatud Eesti kõrgharidusreformi kava aastateks 2001– 2002. Oma otsuses märkis valitsus, et toetab haridusministri tegevust kõrghariduse taseme ja kvaliteedi tõstmisel.
Kõrgharidusreformi eesmärk on tagada kõrghariduse arendamine ja rahastamine viisil, mis võimaldab kõrghariduskorralduse selguse ja vastavuse tööturu vajadustega. Reformikavas on käsitletud kõrgharidust puudutavate õigusaktide muutmist ning finantseerimisskeeme, mis peaksid tagama kõrghariduse kättesaadavuse võimalikult paljudele.
Reformikava näeb ette ülikooli tüüpi kõrghariduse ja mitteülikooli tüüpi ehk kutsekõrghariduse suuna väljaarendamise. Sellise tegevuse vajalikkust on tõdenud mitmed komisjonid, kes viimase pooleteise aasta jooksul on kõrghariduse arengut vaaginud.
Eestis on kujunenud olukord, kus eri institutsioonides ja eri õppekavade järgi koolitamine on muutnud kõrgharidussüsteemi läbipaistmatuks. Tööandjatel on raske hinnata õppe vastavust kutsestandardite nõuetele ning õppurid ei saa valikuid tehes lähtuda õppe sisust ja töö saamise võimalusest.
Reformikava elluviimine eeldab muudatusi mitmes seaduses, eelkõige ülikooliseaduses, samuti kõrghariduse rahastamisskeemi muutmist. Dokumendid on HM ette valmistanud.


Õpetajate Leht © 1995 - 2001