Töö- ja tehnoloogiaõpetuseks pole korralikke tingimusi

MART SOOBIK, TPÜ tööõpetuse didaktika lektoraadi juhataja, üleriigilise tööõpetuse ainenõukogu esimees

Viimasel üleriigilisel tööõpetuse ainenõukogu koosolekul 12.02. olid vaatluse all tööõpetuse olulisemad probleemid ja nendele lahendusteede leidmine.
 
Haridusministri käskkirjaga 14. detsembrist 2001 on kinnitatud ainenõukogude ülesanded ja töökord.
Ainenõukogu ülesanded
Ainenõukogude põhiülesanded on järgmised: analüüsida ja hinnata riiklike õppekavade rakendamist, teha ettepanekuid probleemide lahendamiseks; teha ettepanekuid õpikute uuendamiseks ja kordustrükkideks, täiendava õppekirjanduse ning ainealase lisamaterjali väljaandmiseks; hinnata õppekirjanduse vastavust riiklikule õppekavale; anda hinnanguid õppevahenditele; osaleda metoodilise ja juhendmaterjalide koostamisel; teha ettepanekuid õigusaktide muutmiseks; teha ettepanekuid õpetajate täiendus- ja ümberõppe kavandamiseks; osaleda üleriigiliste ürituste ettevalmistamisel ning läbiviimisel.
Ainenõukogu koosneb eri koolitüüpide aktiivsetest tööõpetajatest (soovitavalt õpetaja-metoodik), kes edastavad ja vahendavad ainenõukogus arutatud küsimusi piirkondade aineaktiivi esimeestele ja õpetajatele.
Maakondade ja linnade haridusosakonnad on nimetanud õpetajad, kelle kaasabil korraldatakse ainealast tööd regioonis. Nende kaudu liigub suuresti info, mida on tähtis teada igal õpetajal.
Ainealased ühendused (liidud, seltsid, ühingud jne) on enamasti mittetulundusühingud ja juhinduvad oma tegevuses vastavatest põhikirjalistest ülesannetest. Nagu näiteks: rahvusliku hariduse ja kultuuri mõtestamine ja edendamine; osalemine kodanikualgatuse korras Eesti hariduspoliitika ja strateegia kujundamisel; liikmeskonna kutsehuvide esindamine jne.
Töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainealased ühendused võiksid näiteks välja töötada õpetajate pädevusnõuded, valmistuda õpetajate kutsetunnistuste väljaandmiseks, osaleda uue atesteerimisjuhendi väljatöötamisel jne.
Kõrgkooli ülesanded
Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajatele saaks ülikool pakkuda senisest enam aine- ja didaktikaalast ning pedagoogilis-psühholoogilist ettevalmistust, paindlikke ja tänapäevaseid täiendusõppekursusi jm.
Omavalitsuse ülesanded
Omavalitsusüksused tagavad koolide materiaal-tehnilise baasi korrasoleku ja loovad võimaluse selle tänapäevastamiseks. Samuti tagavad nad noorte õpetajate kutseaasta juhendamise mentorite poolt. Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajad vajavad õppetööks materjale, töövahendeid ja seadmeid.
Probleemid ja lahendusteed
– Pädevate töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajate nappus. Statistikaameti andmetel oli 2000/2001. õa alguses üldhariduskoolides kokku 1176 täiskohaga (poiste) tööõpetuse õpetajat, kellest 479-l (40,7%) oli erialane pedagoogiline kõrgharidus. Võrreldes seda näitajat teiste aineõpetajate omaga, tõdeme madalaimat erialase pedagoogilise kõrgharidusega õpetajate osa. Õpetajate üldarvust moodustab suurema osa vanem generatsioon.
Lahendusteed
· Üldhariduskoolidel suunata töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja tööst huvitatud noori õppima TPÜ-sse, saades niimoodi mõne aasta pärast kooli koolitatud tööõpetaja. 2002. a võetakse tudengikandidaate kaasajastatud töö- ja tehnoloogiaõpetuse eriala bakalaureuse- ja magistriõppesse.
· Koolis töötavatel kõrghariduseta õpetajatel omandada erialane pedagoogiline kõrgharidus kaugõppe vormis töö- ja tehnoloogiaõpetuse erialal.
· Koolis töötavatel erialase kõrgharidusega õpetajatel omandada pedagoogikamagistri kraad töö- ja tehnoloogiaõpetuse erialal.
· Õpetajatel osaleda TPÜ täienduskoolituskursustel (vaata infot TPÜ koduleheküljelt ja Õpetajate Lehest).
– Töökodade nigel seis. Normaalsete töötingimuste puudumine vähendab nii õpilaste kui ka õpetajate huvi. Noored õpetajad lahkuvad pärast paari tööaastat koolist, sest neid ei rahulda koolides töökodade sisseseade ega töötingimused.
Kooli tervisekaitsenõuded sisaldavad ainult kolm rida teksti poiste tööõpetuse ruumi kohta! Seevastu Soomes on koostatud 30-leheküljeline raamatukene tingimustest ja normidest, millele peab vastama tehnilise töö õppetöökoda. Hea näide on Tallinna linna panus õppetöökodade renoveerimisse. Viimasel ajal on suudetud linna rahaga remontida mitu töö- ja tehnoloogia õpperuumi.
Lahendusteed
· Võtta eeskujuks välisriikide kogemus õppetöökodade projekteerimise ja renoveerimise normdokumentatsiooni osas ja kohandada see Eesti tingimustele. Seda tööd võiksid teha tööõpetuse ainenõukogu liikmed.
· Tööõpetajatel koostada töökodade väljaehitamise plaan, kooskõlastada see direktsiooni ja hoolekoguga, viimastel hankida linna/maakonnavalitsuselt rahalisi investeeringuid.
– Õppevahendite soetamiseks napib raha. Nii mõneski koolis on töökodade sisseseade ja töövahendid pärit eelmisest sajandist ja amortiseerunud. Tööõpetuse ainenõukogu on korduvalt pöördunud selles küsimuses taotlustega haridusministri poole. Kirjades on üksikasjalikult põhjendatud töövahendite hankimise vajadust (loe ka 12.01.2001 ÕpL-is vastavasisulist artiklit). HM-i viimases kirjas teatatakse, et ministeerium on endiselt seisukohal, et tööõpetuse materiaalsete vahendite muretsemine jääb prioriteediks järgmiste aastate riigieelarvete taotluste koostamisel. HM on esitanud taotluse tööõpetuse töövahendite ostmiseks riigihanke korras 2002. a riigieelarvest 4,765 miljoni krooni ulatuses. Aasta 2002 on teatavasti saabunud, kuid riigihanget kahjuks saabunud pole.
Lahendusteed
· Tööõpetajal aegsasti koostada kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekava, tuginedes 2002/03. õa kehtima hakkavale õppekavale. Koostada koolitööks hädapäraste õppevahendite loetelu.
· Omavalitsustel leida vahendeid koolide töö- ja tehnoloogiaõpetuse materiaalse olukorra parandamiseks, sh õppevahendite soetamiseks.
· Koostada järjekordne järelepärimine haridusministrile töö- ja tehnoloogiaõpetuse tarbeks töövahendite riigihanke korraldamise asjus.
· Organiseerida kokkusaamine haridusministriga töö- ja tehnoloogiaõpetuse probleemide lahendamiseks.