|
         
|
|
|
|
ÕpL
Tööõpetus vajab toetust ja abi
Tööõpetuse ainenõukogu ja ainesektsioonide esindajate pöördumine haridusministri poole
Üleriigilise tööõpetuse ainenõukogu ja
maakondade/linnade ainesektsioonide esindajate ühisel koosolekul otsustati
esitada pöördumine haridusministrile.
Austatud haridusminister Mailis Rand. Õpetajate esindajad pöörduvad Teie
poole palvega aidata lahendada probleeme, mis otseselt puudutavad tööõpetuse
ja laiemalt kogu õpetamise-kasvatamise valdkonda. Nendele olulistele teemadele
olete oma sõnavõttudes osutanud tähelepanu ja palunud õpetajatel ütelda
välja oma ettepanekud ja lahendused, sh noorte meeste koolis püsimise kohta,
et haridussfääris ei läheks kaduma poisse, noormehi ega mehi. Töö- ja
tehnoloogiaõpetuse õpetajatel on tõeliselt hea meel Teie väga tõsiste
soovide üle muuta koolid senisest poiste- ja meestekesksemaks, vähendada
põhikoolis õpilaste väljalangemust ja hoogustada huvitegevust. Loodame, et
olete tutvunud 8. märtsil Õpetajate Lehe veergudel esitatud tööõpetuse
probleemidega. Samas loodame Teie abile järgmiste ettepanekute aktsepteerimisel
ja toetamisel.
1. Statistikaameti andmeil oli 2000/ 2001. õa alguses
üldhariduskoolides kokku 1176 täiskohaga tööõpetuse õpetajat, kellest
479-l oli erialane pedagoogiline kõrgharidus – see moodustab 40,7%
tööõpetuse õpetajate üldarvust. Võrreldes seda näitajat teiste
aineõpetajate omaga, tõdeme madalaimat erialase pedagoogilise kõrgharidusega
õpetajate osa õppeainetes üldse. Õpetajate üldarvust moodustab suurema osa
vanem generatsioon. Pädevate töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajate vähesuse
üks peamisi põhjusi koolides on madal palk. Meesõpetaja ei suuda praeguse
õpetajapalgaga kindlustada oma pere ülalpidamist, mis viibki mehed
koolitööst eemale. Tööõpetuse õpetajal on koolis täita samad ülesanded
ja kohustused, mis kõigil teistel õpetajatel. Üldise palgatõusuga peab
kaasnema ka selle töö tasustamine, mida tööõpetaja teeb õppetöökojas
töövahendite seadistamisel ja masinate remontimisel, materjalidega
varustamisel, toorikute ning näitvahendite ettevalmistamisel tundideks jne.
Palume haridusministeeriumil viia sisse sihtotstarbeline kindlaks määratud
lisatasu töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajale õppetöökoja hooldamiseks.
2. Üldhariduskooli õppeainetest on tööõpetuse (töö- ja
tehnoloogiaõpetus) vajadus uute õppevahendite järele kõige suurem.
Nõukogude perioodil tsentraliseeritud varustuse korras saadud töövahendid ja
seadmed on lootusetult vananenud. Õppevahenditeta on uuendatud töö- ja
tehnoloogiaõpetuse ainekava rakendamine koolides pea võimatu. Nii nagu ei saa
geograafiat õpetada kaartideta, ei saa ka kooli õppetöökojas läbi
materjalide ning ohutute töövahendite ja masinateta.
Tööõpetuse õpetajad ootavad juba ammu oma Tiigrihüpet. Üleriigiline
ainenõukogu on teinud piisavalt eeltööd ja koostanud materjalide ning
vahendite loetelu, mida töökoda peaks sisaldama. Ainenõukogu on viimastel
aastatel korduvalt pöördunud vastavasisuliste finantstaotlustega
haridusministeeriumi poole. Haridusministeeriumi endine seisukoht oli, et
tööõpetuse materiaalsete vahendite muretsemine jääb prioriteediks
järgmiste aastate riigieelarvete taotluste koostamisel.
Tööõpetuse õpetajad pöörduvad Teie poole sooviga suunata vahendeid
õppetöökodade materiaalse baasi ja töökeskkonna parandamiseks. Õpilased ja
õpetajad vajavad tööõpetuse vahenditele riigihanke korraldamist ja selle
õnnestunud läbiviimist lähemal ajal.
3. Tallinna Pedagoogikaülikooli kaasajastatud töö- ja
tehnoloogiaõpetuse õppekava seab ülikoolile ülesande käia kaasas aja
nõuetega, õpetada tulevastele õpetajatele ühiskonnaelu valdkondi, mis
paljuski rajanevad tootmises toimuval innovatsioonil ja tehnoloogia kiirel
arengul. Eesti tehnilise õpetuse ja ka huvihariduse madalseis on tingitud
pädevate õpetajate nappusest koolides. Koolitatud õpetajate puudusel pole aga
õpilastel võimalik tegelda neid huvitavate tööde ja harrastustega. Eesti
riik vajab suurel arvul pädevaid töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajaid, kes
looksid noortes maast madalast tehnilise õppimisvalmisoleku ja eeldused
edasiõppimiseks ning eluga toimetulekuks. Tarvilik on tulevaste õpetajate
koolitamine kaasaegsetes õppelaborites, kaasates infotehnoloogiat ja
tänapäevaseid õppevahendeid. Ülikooli laborite-õppetöökodade tehniline
sisseseade ja õppejõudude õppemeetodid peavad olema eeskujuks
üldhariduskoolide õpetajatele. Palume haridusministeeriumil finantseerida
töö- ja tehnoloogiaõpetuse eriala koolitust vastavalt tänapäevastele
õppetöö vajadustele.
Eesti peamise väärtuse, meie tulevase põlvkonna heaolu ja arengu ning oskuste
püsima jäämiseks loodavad nii õpilased, õpetajad kui ka üldsus riigilt
mõistvat suhtumist ning kaasabi loetletud probleemide lahendamiseks ja
raharessursside eraldamiseks tehnilise õppetöö kaasajastamisele.
Tööõpetuse ainenõukogu nimel
nõukogu esimees
Mart Soobik
|
|
|
