Uimastid ohustavad noori

URSEL KEDARS, Päästeamet

Uimastid tekitavad sõltuvust ja kahjustavad tervist, nende proovimisega kaasneb risk tarvitada keelatud ainet liigannuses. Üledoosi oht on eriti suur esmakordsel tarvitamisel.
 
Narkootikumide regulaarne tarvitamine võibki tulla ilmsiks alles üleannuse korral. Üledoosi sündroomi kujunemist soodustab alkoholi ja narkootikumi üheaegne tarvitamine.
Uimastisõltlasel esineb aja jooksul korduvalt üledoseerimist. See on tingitud narkootikumide valmistamise viisi ja narkokaubanduse omapärast. Iga uus annus sisaldab uimastavat ainet erineval määral. Perioodiliste ajavahemike järel esineb piirkonniti samaaegselt palju üledoseerinud tarvitajaid. See annab teada uue uimastipartii turule saabumisest. Erakorraline vältimatu meditsiiniabi on patsiendile tasuta, võõrutusravi mitte.
Abivajaja tuleb külili keerata
Liigannuse korral on narkootilise aine tarvitaja sageli teadvuseta. Enamik uimasteid suures annuses pärsib hingamist, hingamine on aeglane, üksikute sügavate tõmmetena. Näojume võib olla nii kahvatu kui ka punetav, hapnikupuuduse kujunemisel sinakas. Noortel on pulss randmel tavaliselt hästi leitav, narkootikumi üledoosi korral on see väga kiire. Kui süda seiskub, siis lämbumise tagajärjel. Narkootikumidel on valuvaigistav toime, mis soodustab teadvusetu püsimist ebaloomulikus asendis.
Esmaabiks tuleb jälgida, et teadvusetu hingamisteed oleksid avatud, ja kutsuda viivitamatult kiirabi telefoninumbril 112. Sõltumata sellest, kas abivajaja on teadvuseta või teadvusel, on soovitav pöörata ta küljele. Külgasend väldib hingamisteede ummistumist oksega, mis ohustab kõiki raskes narko- või alkoholijoobes olijaid.
Helistades häirekeskusesse numbril 112, tuleb kohe öelda, et kahtlustate narkoüledoosi. Samuti peab ütlema, kas abivajaja on teadvuseta või teadvusel. Kindlasti ei sobi väljend “kontaktitu”, sest ka teadvusel abivajaja ei pruugi olla kontaktne. Edasiseks tegutsemiseks telefoni teel antavad juhised on teadvusel ja teadvuseta abivajaja puhul oluliselt erinevad.
Kõigele ei leidu vastumürki
Kõigi uimastite raviks otsest vastumürki ei ole. Sellised uimastid on amfetamiin, Ecstasy, kokaiin ja hallotsinogeenid. Nende liigannus võib põhjustada raskeid ja eluohtlikke mürgistusi, mistõttu võib olla vajalik vältimatu meditsiiniabi intensiivravi tingimustes. Sagedamini esinevad raske mürgistuse tunnused on süvenevad teadvusehäired, segasusseisund, krambid, südamepekslemine, südamerütmihäire, ülikõrge vererõhk, vererõhu järsk langus, kõrge palavik, vedelikuvaegus, hingamisehäired, äge higistamine. Ecstasy üleannus võib põhjustada aju-, kokaiini üleannus südamerabanduse.
Eestis on enamasti doseeritud üle opiaate. Selleks puhuks on kiirabil olemas antidoot naloksoon – vastumürk morfiinile, oopiumile, heroiinile ja nendetaolistele narkootilistele ainetele. Naloksooni süstitakse veeni ja selle toime saabub minuti jooksul. Abivajaja hakkab hingama, tuleb teadvusele ja püüab sageli põgeneda. Ravimi toime kestab 20–30 minutit ja väga suure üleannuse korral võib narkootikumi tarvitaja seejärel uuesti teadvuse kaotada. Seetõttu on vaja näiliselt tervenenu haiglasse jälgimisele toimetada.
Esmalt kunstlik hingamine
Enne kiirabi saabumist on vaja anda narkouimas viibijale abi. Kui hingamine on täielikult seiskunud, tuleb alustada kunstliku hingamisega. Abistaja kaitseks kasutatakse hingamismaski (pocket mask) või spetsiaalset klapiga kilet, mis on mõnikord olemas ka esmaabikappides ja saadaval apteekides. Kindlasti peavad esmaabikappides olema kummikindad. Abivahendite puudumisel võib kasutada taskurätikut või lihtsalt riiet, tehes kunstlikku hingamist läbi riide. Suult-suule kunstlikku hingamist tehes tuleb abivajaja nina kinni pigistada. Õigeaegse abi korral narkootikumi üledoseerinu süda ei seisku ja sel juhul südamemassaazi ei tehta. Abivajaja tuleb katta nii pealt kui alt teki, termokile või rõivaesemega, kuni saabub abi.
Uimasti tarvitamine võib vallandada krambihoo, mis on samuti kiirabi vajav seisund. Kogu keha krambihoo puhul ei tohi abivajajale midagi suhu panna. Enamikul juhtudel, ka epilepsia korral, kestab krambihoog lühikest aega, möödudes ise.
Alaealised vajavad abi ka tavalise narkojoobe puhul
Tavaline narkojoove ei vaja vältimatut meditsiiniabi, erandiks on alaealised. Vältimatu abivajaduse kriteerium on abivajaja elutähtsate organite funktsiooni raske häire – teadvuse-, hingamishäire, krambid, südamerütmi- või vererõhuhäire jt. Vältimatut meditsiiniabi läheb vaja narkootilise aine toimest vallandunud psühhootilise seisundi puhul, mil inimene võib oma käitumisega ohustada teisi või ennast. Psühhootilise seisundi võivad põhjustada kõik narkootilised ained, samuti muud erilise psüühilise seisundi saavutamiseks kasutatavad ained, sh üleannuses või vastunäidustuste korral tarvitatavad psühhoaktiivsed ravimid.
Psühhootilisele seisundile viitavad tunnused on ajas ja kohas mitteorienteerumine, millele võib lisanduda sihipäratu liikumine, paaniline põhjendamatu hirm, hallutsinatsioonide nägemine, luulumõtted jm.
Narkootikumide üldine toime põhjustab eufooriat, ebaadekvaatset käitumist, tavalisest suuremat ettevõtlikkust, aga vahel ka uimasust ja hallutsinatsioone. Tarvitamise tagajärjel halveneb mälu ja õppimisvõime, võivad tekkida mälulüngad.
On äärmiselt ohtlik narkojoobes autot juhtida. Joobele omaselt esinevad koordinatsiooni- ja tajuhäired, väheneb enesekontroll ja -kriitika, hiljem tekib roidumus ja unetaoline seisund.
Kestva tarvitamise puhul narkomaan kõhnub, näeb välja kurnatud ja kasimata. Immuunsüsteemi häirete tõttu tekivad süstekohtade mädanikud, nahahaavandid ja suureneb vastuvõtlikkus nakkushaigustele.
Sõltuvus võib olla nii vaimne kui ka füüsiline
Sõltuvus ilmneb võõrutusnähtudena, mis kaovad ainult pärast järjekordse annuse tarvitamist. Füüsiline sõltuvus väljendub liigese-, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse, sülje- ja pisaratevoolu suurenemise, sügelemise, lihaste või seedeorganite krampide, südamepekslemise, külmatundena. Vaimne sõltuvus meeleolu alanemise, pahuruse, apaatsuse, agressiivsuse, unehäirete, ebastabiilsuse, üldise halva enesetundena.
Narkootikumi tarvitamise kahtlus tekib, kui inimene on väliselt joobes, kuid alkoholilõhna pole tunda. Süstivate narkomaanide käte ja jalgade nahal on torkejäljed. Kahtlust peaks äratama ka pulbri või tableti kaasas kandmine.
Opiaatide hulka kuuluvat heroiini tarvitatakse nii süstimise kui ka pulbri sissehingamise teel. Unimagunast ehk moonist saadavat oopiumi süüakse, juuakse, suitsetatakse ja süstitakse. Ka morfiin ehk morfium kuulub opiaatide hulka, mida süstitakse.
Opiaatide hulka mitte kuuluvat kanepit suitsetatakse. Kanepist saadava marihuaana suits on iseloomuliku magusa lõhnaga. Kanepist saadakse ka ha?i?it, mille suits on ebameeldiva lõhnaga.
Kokaiin ei kuulu opiaatide hulka ja selle pulbrit kas hingatakse sisse või süstitakse lahust. Tablettide, kapslite või närimispaberite kujul on tavaliselt sünteetilised uimastid – LSD, Ecstasy, amfetamiin.