Nüüdisaeg nõuab füüsikaõppe muutmist

Enn Pärtel

Kevadisel koolivaheajal toimus Tartu Ülikoolis 25. füüsikaõpetajate päev. Osalejaid oli üle 70, füüsika tegevõpetajaid 52. Päeva juhtidee peitus küsimuses, kuivõrd aitab füüsikõpe õpilastel kujuneda 21. sajandi inimesteks?
 
Õpetajad täitsid ankeedi, kus oli kaks küsimust: Kas füüsikaõppes on üldse mingeid muutusi vaja? Kui palju ligikaudu on vaja vähendada riiklikult kohustuslikku füüsika mahtu põhikoolis?
Õpetajad leidsid, et muutusi on väga vaja. Enamik arvas, et põhikoolis on vaja riiklikult kohustuslikku füüsika mahtu vähendada. 8. kl füüsika mahtu tahtis vähendada 20% ja 9. kl mahtu 30%. 21% õpetajatest arvas siiski, et 8. kl materjali mahtu pole vaja vähendada, 10% õpetajatest arvas sama 9. kl materjali mahu kohta. 7% õpetajatest märkis aga, et mahtu oleks vaja kummaski klassis vähendada tervelt 50%.
Allakirjutanu toetab seisukohta, et kasutada olevate tundide arvu juures tuleks kohustuslike teemade arvu vähenda poole võrra. See annab õpetajale veidigi vabadust arvestada õpilaste eripära ja soovidega, aga miks ka mitte enda omadega. Anname võimaluse nendele õpetajatele, kes juba praegu mõistavad, et füüsikat tuleb õpetada nii, et õpilased integreeriksid õpitava isiksuslikult ja looksid maailmapidi, kuhu kuuluvad ka füüsikatundides saadavad teadmised, oskused ja väärtushinnangud.
Enne füüsikaõpetajate päeva Õpetajate Lehes (7.03.) ilmunud füüsikat käsitlevas rubriigis kirjutatu ja füüsikaõpetajate päeval räägitu põhjal võib välja tuua soovitavad muutused.
– Suurendada füüsikatundide arvu. Ainekava teemasid vähendamata tuleks lisada kahele nädalatunnile kolmas tund.
– Muuta füüsika ülesehitust. Praegune füüsikaõpetus keskendub 17.–18. saj füüsikale, rohkem on vaja tutvustada viimase sajandi füüsika saavutusi.
– Vähendada füüsika abstraktsust, murda levinud seisukoht, et füüsika koosneb üksnes valemistest.
– Siirduda valdavalt ainekeskselt õpetuselt õppijakesksele.
Õhtupoolse istungi moodustaid probleeme lahkavad ettekanded, misjärel osalejad siirdusid töötubadesse. Töötubasid oli neli. Kõige arvukamas keskenduti teemale, milline peaks olema koolifüüsika ülesehitus. Töö käigus kalduti õpetamise metoodika suunas. Üks lausung oli “Füüsika peab ennast rohkem müüma”. See on postmodernistlik seisukoht: kõik on kaup, ka teadmised. Tõepoolest, õpilased küsivad, kuidas füüsikas õpitav aitab tal tulevases kutsetöös end paremini müüa.
Füüsika, keemia ja geograafia lõimimisele suunatud töötoas räägiti eri ainete keele ning mõistete käsitluse ühtlustamise vajalikkusest. Sooviti, et arendataks süsteemset mõtlemist, et õpilastel tekiks kujutlus terviku ja osa vahekorrast. Peeti vajalikuks materjaliteaduslikku lähenemist: esile on vaja tuua ainete füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Tuleb ühtlustada ohutusnõudeid. Senisest rohkem on vaja pöörata tähelepanu mudelkujutlustele. Loodusaineid lõimuksid paremini, kui osa eri ainete tundidest oleksid ühised, kus korraldataks ühiseid laboritöid, loodusaineid ühendavaid projekte.
Töötoas, kus arutati, milline võiks olla pädevusi kujundav õppeprotsess, keskenduti koolifüüsika ja inimese vahekorrale: kas toimetulev inimene või inimene, kes teab Newtoni seadusi une pealt. Palju räägitakse sellest, et õppimine on töö. Kas aga töö on midagi rasket, sunduslikku või selline, mis pakub tegijale rõõmu? Rõõmuga tehtud töö on tulemuslikum. Füüsika õppimist peaks saatma töörõõm ja vahel ka mäng. Samas märgiti, et kõik õpilased polegi suutelised füüsika tõdesid vajalikul määral omandama, osa õpilasi on “füüsikaautistid”. Räägiti ka õpetaja vabadusest ja sellest, et sageli seavad õpetajad endale ise piiranguid. Oluline on meetodite ja hindamise paindlikkus.
Töötoas, kus oli kõne all, mida peaks andma 7. kl loodusõpetus füüsikale, leiti et ei tohi suretada õpilase huvi. Senisest rohkem peab rakendama probleemõpet. Sooviti, et õpilased oskaksid enne füüsika õppimist rakendada lihtsamatel juhtudel teaduse meetodit. Kuna kursus on üsna eksperimentaalne, tuleks vähendada ainekavas toodud teemade arvu, et katsetamiseks ja katsete üle mõtlemiseks jääks rohkem aega. Vastavalt on vaja vähendada ka nõutavaid õpitulemusi. Soovitati jätta kõrvale õpilastele arusaamatud mõisted, näiteks aatomi ehitus. Kuna eeldatavasti on plaanis teha keemia ainekavas muutusi, saab sellest lähtuvalt ka loodusõpetuse ainekava teemade loetelu muuta.
Füüsikaõpetajate päeval moodustati rühm õpetajatest, kes soovisid panna õla alla koolifüüsika kaasajastamisele. Kuid süsteem ei saa sisemiste jõudude mõjul uueneda, vaja on ka keskkonna survet. Survegrupi võiksid moodustada teiste ainete õpetajad, lapsevanemad, tööandjad, sotsiaalpedagoogid, kõrgkoolide õppejõud, teadlased, kes suudavad prognoosida tuleviku vajadusi.
Edastan asjast huvitatutele üleskutse osaleda oma nõuga ja ka kriitikaga füüsikaõppe nüüdisajastamisel. Huvist saab teatada aadressil ennp@ut.ee.