Teatrikuu tähistamine Tiigi Seltsimajas

Aive Antsov

Üks õige muinasjutt algab ilusa muusikaga ja sellega, et saali astuvad kuningas ja kuninganna. Nende järel prints ja printsess, õukondlased ja veel palju kirevat rahvast.
“Tere, mina olen Päikesekuningas!” väike heledapäine poiss teeb sügava kummarduse. “Tere, mina olen Päikesekuninganna!” Päiksekuningast pisut pikem tüdruk naeratab võluvalt.
Saalis minu kõrval istuvad kaks tirtsu, vaatavad, näpp suus, Päikesekuninganna krooni ja kleiti, üks ütleb, et see kroon on kullast. Muidugi, millest siis veel! Säravad rüüd teevad silmnähtavalt rõõmu näitlejatele endile, rääkimata saalis istuvatest lastest. Ei jää sellist tunnetki, et miski pole ehtne.
Imekombel ei nihele saalis istuvad mudilased etendust vaadates rohkem, kui et mõni tunneb janu. Üks poiss tahab oma emalt sosinal teada, kas kuningas ja kuninganna tähendavad seda sama, mis isa ja ema.
Ent noored näitlejad laval ei lase ennast millestki häirida. Tekstid on nii pähe õpitud, et mõnel liiguvad huuled kaasa terve etenduse, talle on meelde jäänud ka teiste sõnad.
Etendus “Kuidas tekkisid aastaajad?” lõpeb sellega, et Vihmakuningas ja Päiksekuningas sulatavad lume ja saab alata kevad. Kõik on kutsutud tantsuballile ja seltsimaja teise korruse saal täitub kuninglike paaride lummavast võlust. Publik plaksutab.
Näitlejatele antakse tubli töö eest kott kommi. Mõni laps on valmis kohe kommikoti oma valdusesse saama, ent esialgu läheb see lasteaia Ristikhein mudilaste näiteringi juhendava kasvataja kätte. Samamoodi ka linnavalitsuse tänukiri ja kaks Vanemuise teatri kingitud priipääset.
Tartu lasteaia Kivike mudilaste näiteringil on välja valitud muinasjutt “Okasroosike”. Seda esitavad lasteaialapsed sama ehedalt, nagu elaks laval muinasjutu kirjutanud vendade Grimmide raamat. Mis sest, et näiteks sada aastat magaval kuningannal vilguvad aeg-ajalt silmakesed lahti ja kinni. Kuningas see-eest lamab lavatrepil ristseliti maas ega liiguta varbaotsagi. Ülemteener lamab üle paari trepiastme väga ebamugavas asendis pea alaspidi, ometi püsib ka tema liikumatult.
Laste osatäitmine liigutab südameid oma lihtsuses ja loomulikkuses. Lisaks kurjale nõiale jäävad eriliselt meelde heade haldjate osatäitjad. Pisikesed tüdrukud valgetes, helesinistes, litrite ja muu säravaga kaunistatud kleidikestes liiguvad laval nagu väikesed inglid. Ent vilunud näitlejatena oskavad nad kiiresti ümber kehastuda okkalisteks põõsasteks. Kui prints Okasroosikest päästma tuleb, saab ta kibuvitsapõõsaste käest tublisti torgata – tüdrukukesed susisevad ja kraabivad vaest printsi päris tõsiselt. Lõpp on siiski õnnelik nagu muinasjutul ikka.
 
Kokku etendus Tiigi seltsimajas 10.–15. märtsini kestnud mudilaste teatrinädalal kuus näidendit.