Edina Csüllög uurib eesti nüüdisluulet

SANDER LIIVAK

Veebruari lõpust juuni lõpuni vahetusüliõpilasena Tartus eesti keele ja luule alal teadmisi täiendav nääpsuke ungarlanna Edina Csüllög sai eesti keele suhu tänu õpilasvahetusprogrammile YFU (Youth for Understanding), õppides 1995/96. õa Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassis (vt ÕpL, 3.05.96). Ta oli selle programmi esimene vahetusõpilane, kes tuli Eestisse, ja ühtlasi esimene, kes läks õppima ühest Ida-Euroopa riigist teise.
 
Edina elas neljatoalises Lasnamäe korteris, peres, kus kasvas kolm tütart. Hommikuti viis pereisa neli noort daami autoga kooli.
Edina perekonnanimi Csüllög tähendab murdes vasakukäelist. Neiu on ka ise kurakäeline nagu tema isa, vanaisa ja vaarisagi.
Eestisse saabudes ei osanud Edina sõnagi eesti keelt, kuid omandas selle kiiresti. “Emakeelest” ja kirjandusest sai tema lemmikaine. Õpetaja Margit Arusoo andis talle keeleõppimise kergendamiseks lisaharjutusi. Sellegipoolest pole täis- ja osasihitise vahe Edinale veel praegugi päris selge.
Kui Edina oli viibinud Tallinnas kolm kuud, tegi Tiiu Värbu temast raadios otsesaate. Saatejuht ei saanud mahti küsimusi näidata, kuid ta lohutas: “Kui sa ei saa aru, vasta “jaa-jaa”.” Nii Edina tegigi. Klassivennad ja -õed said raadiot kuulates tublisti naerda, sest Edina ütles “jaa” ka siis, kui oleks pidanud ütlema “ei”.
Eesti poisid kiusavad
Kord oli neiu tõlgiks toonasele Ungari presidendile Árpád Gönczile, kes tutvustas teda oma Eesti kolleegile. Lennart Meri päris Edinalt: “Kas eesti poisid kiusavad sind?” Edina vastas: “Jaa-jaa.” Alles kodus küsis ta pererahvalt järele, mida sõna kiusama tähendab.
Edina abituurium möödus Budapestis Loránd Eötvösi Ülikooli (ELTE) Ágoston Treforti harjutuskoolis. Tagantjärele tuli teha eksamid nendes ainetes, mida Eestis ei õpetatud (ungari keel ja kirjandus, Ungari ajalugu). Edina on esimene ja seni viimane inimene, kes on Ungaris sooritanud riikliku küpsuseksami eesti keelest. Seda tuli teha erandkorras ülikooli juures, eksami võttis vastu Mai Bereczki. Treforti kool kannab silmapaistva 19. sajandi haridusministri ja kultuuripoliitiku nime. Taolisi ülikoolile alluvaid harjutuskoole on pealinnas kolm. Need on väga tugevad koolid, sest seal praktiseerivad noored õpetajad – huvitavad isiksused rikkalike, ajakohaste teadmistega. Nad pingutavad oma eriala lõpueksamiks kõigest väest. Korraga on klassis kaks õpetajat: praktikant ja juhendaja.
Pärast kooli lõpetamist on Edina käinud igal suvel Eestis sõpradel kü-las – nii lennuki, bussi kui “häälega”. Ta on reisinud palju mööda Eestit. Klassiõdedest on truudeks sõbrannadeks jäänud Kati ja Anu. Suhtekorraldaja Kati Ellandi oli mulluse Eurovisiooni lauluvõistluse akrediteerimisjuht. Vahetusüliõpilasena Helsingis elades käis Edina Eestis iga kuu. Tema külalislahke vanematekodu Budapestis täitub suviti külalistega Eestist.
Alates 1997. aasta sügisest õpib Edina ELTE filosoofiateaduskonnas, mis on harjutuskooli vilistlasele igati loomulik jätk. Algul valis ta ainult ungari keele ja kirjanduse eriala, peagi lisandusid veel kolm: soome-ugri keeled, eesti keel ja kirjandus ning ungari keel võõrkeelena. “Mul oli palju aega ja ma olin hüperaktiivne,” põhjendab Edina oma valikut.
Peale nelja eriala on Edinal käsil veel kaheaastane õpetajakoolitus. Neiu kavatseb pedagoogilise praktika läbida tuttavas Treforti koolis. “Ma lähen tulevikus tööle ülikooli või gümnaasiumi, kuid mul poleks midagi ka põhikooli vastu. Hesse kirjutab ju “Klaaspärlimängus”, et mida noorem on inimene, seda kergem on teda mõjutada.” Paraku valmistavad Ungari ülikoolid ette ainult gümnaasiumiõpetajaid, põhikoolikaader tuleb pedagoogikakõrgkoolidest ja ülikoolide rakenduslikest harudest.
Koolitüdruk tõlkis Masingut
Edina proovis eesti kirjandust tõlkida juba 17-aastase abituriendina, esitades 1996. aasta tõlkevõistlusele tõlkeid Juhan Liivi luulest ja Uku Masingu esseedest (vt Sirp, 4.07.97). Toona pidas zürii neid liiga algajalikeks. Pärast seda hoidus Edina tükk aega ilukirjandust tõlkimast. Ta valdas küll piisavalt eesti keelt, kuid pidas vajalikuks lihvida ungari keelt.
Edina taunib reaaluste tõlgete kasutamist, nõudes endalt mõlema keele tunnetamist. Hiljuti Szombathelys ilmunud eesti kirjanduse antoloogiates on tema tõlkes ilmunud Jüri Üdi luulet ja Tiia Kriisa proosat. “Luule on tõlkimatu, kuid ometi tuleb seda tõlkida,” nendib ta.
Aastal 2000 avati ELTE-s eraldi eesti keele ja kirjanduse eriala. Edina esimene eesti keele lektor oli Anu Kippasto, kes on kirjutanud eesti keele õpiku ungarlastele. Praegu peab sama ametit Lea Kreinin. Erialaaineid on õpetanud tõlkija Gyözö Fehérvári, Mai, Gábor ja András Bereczki ning Péter Pomozi. Kui Edina alustas, oli eesti keele erialal seitse tudengit, praeguseks on peale Edina lõpusirgele jõudnud ainult Gizella Petz, kes pole kunagi Eestis õppinud ega soovinud seda nüüdki teha. Nii tuligi Tartusse hoopis Edina, kelle lõputööks “Eesti luulerühmitused pärast taasiseseisvumist” vajalikud materjalid on kõige paremini kättesaadavad siinmail. Töö eeldab tihedat suhtlemist nüüdiskirjanikega. Edina sõprade hulgas on Jaanus Valk (pseudonüüm Kalju Kruusa) ja Jüri Ehlvest. Eestikeelne, kuid Budapestis kaitsta loodetav uurimus käsitleb rühmitusi Hirohall, Eesti Kos- tabi-$elts, TNT, Erakkond, NAK, MUNG, 14NÜ jt. Ungari-poolne juhendaja on Fehérvári, Eesti-poolne aga Aare Pilv.
Kohvikus ja kloostrites
Edina on peale eesti keele õppinud paarikümmend keelt: inglise, prantsuse, vene, soome, hindi, heebrea, ladina, itaalia, hispaania, portugali, udmurdi, ersa, vadja…
Keelteoskus on kasuks tulnud reisidel. 1997. aastal külastas tüdruk Iirimaad, aasta hiljem töötas kolm kuud Iisraelis. “Segasin ühes Tel Avivi kohvikus salateid, muusika mängis kogu aeg. Heebreakeelsed ?laagrid jäid ilusti pähe,” meenutab ta. Samal aastal käis neiu “häälega” Peterburis. Hiljem õnnestus tal ühe Euroopa Liidu noortestipendiumiga käia Portugalis. “Algul elasin kaks nädalat Lissaboni lähedal Sintras ühe korealase asutatud usulahu segakloostris. Kloostriülem pidas end Jeesuse reinkarnatsiooniks. Ta pani kloostrilisi piltide järgi paari. Mina tegin aiatööd ja keetsin süüa. Hiljem käisin Setúbalis portugali keele kursustel välismaalastele. Olin seda keelt varem Budapestis õppinud.”
Kaks aastat tagasi seikles Edina omal käel rongiga Marokos, kust ostetud araabia naisterüü on tal Tartuski kaasas. Mullu septembris elas Edina Kreekas, olles tuttava preestri abiga pääsenud ühte kloostrisse. “Klooster on midagi muud kui vangla: nunnal on suurim vabadus, mis inimesel üldse olla saab. Mina söötsin seal kanu. Klooster tõlgib ja avaldab raamatuid, peab oma tarbeks kitsi ja kanu. Ortodokssed nunnad eelistavad lihale piima ja mune. Iga nädal on paastupäevad.” Õigeusust ja taimetoitlusest peab Edina tänini lugu. Meelsasti loeb ta Karl Ristikivi, kes oli õigeusku ja pärandas oma vara kreeka kaluriperele.
Edinat teeb rahutuks praegu maailmas toimuv: see ei sobi kokku tema väärtussüsteemiga. Samuti väldib ta telerit, McDonald’si menüüd, popmuusikat, eelistab kirjutada tindiga ja saadab tavalisi kirju. Mullusuvine tulvavesi kahjustas tema käsikirju, mis olid ühel Doonau saarel pere suvilas. Lemmikjook on mate.
Tartu Ülikoolis õpib peale Edina veel kolm noort ungarlast. Temaga samal ajal viibivad siin vahetusüliõpilased Bálint Kárpáthegyi ja Zoltán Ság ELTE-st. Pikemat aega tudeerib Tartus András Gelencsér Szombathelyst Dániel Berzsenyi pedagoogikakõrgkoolist.