Tallinna Kergetööstustehnikum on mures oma tuleviku pärast

ÜLO TIKK

“Hea mainega tehnikum on rohkem kui 90 õmblus- ja tekstiiliettevõtet ühendava Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu (ERTL) arvates ennast aastakümneid õigustanud ja selle säilitamine iseseisva õppeasutusena on hädavajalik,” ütles Õpetajate Lehele liidu tegevdirektor ja kooli vilistlane Maie Vader, kelle sõnul pole oluline, kas kool kannab rakenduskõrgkooli või kolledzi nime.
 
Kergetööstustehnikumi direktori Aivo Natka väitel elavad nii õpetajad kui ka õpilased juba mitu aastat teadmatuses. Ei teata, kas õppeasutus jääb alles. “Detsembris korraldataval “Teeviida” messil peaks õppeasutus end tutvustama, ent ametlikke ümberkorraldusotsuseid pole me seni näinud. Tööandjad toetavad meie jätkamist iseseisva rakenduskõrgharidust ning kutsekeskharidusõpet pakkuva koolitusasutusena.”
Kaks aastat teadmatust
Päev enne jaanipäeva 2001. a said Tallinna Kergetööstustehnikumi direktor Aivo Natka ja Tallinna Tööstushariduskeskuse direktor Paul Alekand haridusministeeriumi kantsleri Peep Ratase allkirjaga korralduse viia tehnikumi õmbluserialad koos õppebaasiga 1. septembriks Lauteri tänavalt THK ruumidesse Sõpruse puiesteel. Samas kohustati koole korraldama häireteta õppetöö. Ümberkorraldusi põhjendati vajadusega koondada õmbluserialad ühte kohta, et vältida õppevaldkondade dubleerimist ja kasutada õppevahendeid efektiivsemalt.
“Ka Rõiva- ja Tekstiililiidu ettevõtete esindajad olid nõus, et otstarbekam on koolitada masstöö õmblejaid, kutsekeskharidusega õmblusmeistreid ja rakenduskõrgharidusega praktilist tööd tundvaid tehnolooge ühes kohas. Et seni kehtivad seadused ei luba anda ühes õppeasutuses nii rakenduskõrgharidust kui ka põhikoolijärgset kutseõpet, jäid Sõpruse puiesteele viidud õmbluserialad edasi oma kooli nime alla. Lauteri tänavale jäi osa juhtkonnast ning juhiabide ja sekretäri õppesuund,” selgitab Aivo Natka.
Mõni aeg tagasi sai Natka HTM-i koolivõrgu büroost teada, et 1. septembrist 2004 viiakse sekretäritöö õpperühmad üle Tallinna Majanduskooli ja Lauteri tänava õppehoone ruumid tuleb vabastada. Tehnikumi juhtkond peab kolima Sõpruse puiesteele THK ruumesse. Kas see tähendab maineka tehnikumi hääbumist?
Tehnolooge on aina enam vaja
“Meie prognooside kohaselt suureneb rõiva- ja tekstiilitööstuse valdkonnas järsult nõudlus just rakenduskõrgharidusega tehnoloogide järele,” kinnitab Maie Vader. “Viimase nelja aasta jooksul oleme korraldanud liidu ettevõtetes tööjõuvajaduse uuringuid ning toetume arengukavasid koostades just sellele. Meil on teada, kui palju vajatakse lähema viie aasta jooksul massõmblejaid, kui palju rätsepaid, meistreid ja tehnolooge, ärikorraldajaid ja materjaliteadlasi. Nende uuringute alusel oleme ka HTM-ile esitanud riikliku tellimuse arvud, kus märgime ära, millistel erialadel vastuvõttu suurendada, millistel vähendada. Näiteks vajavad õmblusettevõtted aastas tuhande õmbleja ringis, aga kutsekoolid võtsid neid vastu ainult 385. Seepärast peavad ettevõtted ise oma kursusi korraldama.
Koolid põhjendavad kehva vastuvõttu sellega, et eriala pole noorte hulgas popp. Soovitakse õppida individuaalrätsepaks, aga neid vajatakse üle riigi aastas vaid kümmekond. Nii tulevad koolid kenasti vastu õpilaste soovidele, aga mitte tööturu vajadustele. Riigile on see ju lisakoormus.”
Vaderi sõnul vajavad liidu ettevõtted selliseid rakenduskõrgharidusega erialaspetsialiste, keda valmistatakse ette just kergetööstustehnikumis.
Tööandjad valmis piketeerima
“Läksin mõni aeg tagasi kutsekoja juures asuva rõivatööstuse töörühma koosolekule, kus töötatakse välja kutsestandardeid. Töörühmas osalevad kõigi suuremate õmblusettevõtete esindajad, alates personalijuhtidest ja lõpetades tegevdirektoritega. Seal küsiti minult otse, kas ükskord ei lõpe see kemplemine kergetööstustehnikumi ümber. Neid spetsialiste vajatakse ja kui kooli tahetakse hääbuma sundida, võtvad tööandjad loosungid ja lähevad Toompeale. Neile on tehnikumi säilimine ja arenemine oluline.”
“Tehnikumi lõpetanud on tööturul nõutud. Pärast seda, kui TTÜ lõpetas rõiva- ja tekstiilitootmise spetsialistide koolitamise, on tehnikum ainus koht, kust saame rakenduskõrgharidusega spetsialiste, kes tunnevad peale õmblustöö ka materjale, millest õmmelda. Teavad, kuidas rõivas pärast seljas istub ning milliseid õmblusvõtteid selleks kasutada. TTÜ-s valmistatakse ette eelkõige keemikuid-materjaliteadlasi, kes teavad praktilisest rõivatootmisest vähe,” ütleb AS Ilves-Extra tootmisdirektor Helle Raidvee. Tema sõnul löövad kergetööstustehnikumi lõpetanud tootmises hästi läbi.
Nõudlus püsib, perspektiivid on
Ka AS Baltika personalikoolituse juht Sirje Riimaa ei kujuta ette, kuidas õmblusvabrik kergetööstustehnikumi hääbumise järel toime tuleb. “Tehnikaülikooli lõpetanud teavad praktilisest rõivatootmisest tõepoolest vähe ja on pigem materjaliteadlased. Tehnikumi lõpetanutel on juba koolist tulles tugev suund töö korraldamisele. Kui tehnikum reorganiseeritakse, elame ehk neli-viis aastat vana rasva peal ja siis tuleb meil endal hakata meistreid-tehnolooge välja koolitama.”
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit on tehnikumi ümberkorraldamiskavades kaasarääkimiseks loonud isegi töörühma, kuhu kuuluvad nii HTM-i, TTÜ kui ka liidu enda esindajad.
Et juba praegu omandab rohkem kui kolmesajast õppurist vaid veerand kutsekeskharidust ja ülejäänud rakenduskõrgharidust, on loogiline just viimast õppeviisi arendada. Üheksa kutseõpetaja kvalifikatsioon vastab magistrikraadile ja õppekavad on registreeritud HTM-i õppekavade registris.
“Koolis on just tänu tööandjatele hea õppebaas, millest pool kuulub ERTL-i omandusse. Liit on sellesse investeerinud 1,3 mln krooni. Tööandjate kaasamine kooli arengusse on tõenäoline üksnes iseseisva õppeasutuse korral,” leiab Maie Vader.
ERTL on välja arvestanud, et kooli lõpetajate nõudlust silmas pidades võiks tehnikumis tänase 300 tudengi asemel õppida 2006. a 500. See tähendaks Tallinna Kutsehariduskeskuselt vaid kolme klassi- ja kolme abiruumi lisaks rentimist. Kooli eelarve peaks suurenema samuti kolmandiku võrra.
“Rohkem kui 80-aastasel õppeasutusel on märkimisväärne ajalugu ja tavad. Pole haruldus, et vanaemaga on tütre kõrval kooli vilistlaste hulgas ka tütretütar,” ütleb Maie Vader.
Kas iseseisev õppeasutus säilib?
Koolivõrgu büroo Tallinna piirkonna peadirektor Märt Tomson: “2004. aastal on tõepoolest kavas korraldada Tallinna Kergetööstustehnikumi (TKT) tegevus ümber: sekretäri- ja ametnikutöö valdkonna õpe viiakse üle Tallinna Majanduskooli alates 1.09.2004; TKT-s toimub alates 1.09.2004 õpe ainult rõiva- ja tekstiilivaldkonnas ning see korraldatakse täielikult Tallinna Tööstushariduskeskuse õppehoones Sõpruse pst 182; hiljemalt 1.09.2004 vabastatakse õppehoone A. Lauteri 3 riigile kuuluva kooli tegevusest; TKT administratsioon hakkab hiljemalt 1.09.2004 paiknema tööstushariduskeskuse õppehoones Sõpruse pst 182. Võimalikest muudatustest tööhõives teavitatakse kooskõlas kehtivate seadustega.
HTM ei kavanda TKT tegevust lõpetada ega liita seda teise õppeasutusega. TKT tegevus korraldatakse ümber olemasoleva ning tegevust jätkava õppeasutuse põhiselt; seejuures arvestatakse tänaseks riigi majanduses toimunud muudatusi ning õpetatavate kutsealavaldkondade mõistlikku paigutust õppeasutuste vahel. Ümberkorraldamist koordineerib HTM-i koolivõrgu büroo ning teeb vajadusel sellega seoses ettepanekuid HTM-ile.
Vastused küsimusele, kas praegu kutsekõrgharidust pakkuv TKT kujuneb iseseisvaks rakenduskõrgkooliks või näiteks TTÜ kolledziks ning millised on tulevikus proportsioonid vastava ala rakendusliku ja akadeemilise kõrghariduse vahel, peab andma aastatel 2003–2005 tehtav, tööandjate ja koolitajate kooskõlastatud arendustöö; potentsiaalsete, nõuetele vastavate koolitusjuhtide ja õppejõudude olemasolu, aga ka Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse areng Euroopa Liidus. Rakenduskõrgkooli staatuse omistamisele eelneb institutsionaalne akrediteerimine.
TKT-d puudutavad otsused kooskõlastatakse asjast huvitatutega.”