Slovakkia ungarlastel taas omakeelne ülikool

TÕNU KALVET

“Stressi isa”, maailmakuulsa ungari arstiteadlase János Selye (loe: ´?äije; eluaastad 1907– 82) nime kandva ülikooli loomisele andis rohelise tee Slovakkia parlamendi 23. oktoobril tehtud heakskiitev otsus. 132 kohalviibinud rahvaesindajast 77 hääletas sellesisulise seaduseelnõu poolt, 49 vastu ning kuus jäi erapooletuks. Sellega lõppes maa põlisasukate, ungarlaste aastakümnetepikkune võitlus omakeelse ülikooli taastamise eest. Ungari ülikool alustab tööd juba 2004. a.
 
Ungarikeelsete kõrgkoolide väljasure(ta)mine praeguse Slovakkia territooriumil algas Esimese maailmasõja lõppedes, mil võitjariigid eesotsas Prantsusmaaga otsustasid sõja vallapäästja, Saksamaa kahjutustamiseks nõrgestada ka tolle liitlast Ungarit ja kinkisid maa põhjaosa, mägise Ülem-Ungari (nüüdse Slovakkia) äsjaloodud T?ehhoslovakkiale.
Üle 80 aasta omakeelse ülikoolita
Selle kombinatsiooni tagajärjel oma kodumaal hoobilt vähemusrahvuseks muudetud ungarlased jäid kiiresti pea täielikult ilma emakeelse kõrghariduse omandamise võimalusest. Osa kõrgkoole kolis Ungarile alles jäetud alale. Kaks tähtsamat, Erzsébeti Ülikool (Bratislavas) ja Õigusakadeemia (Kassas e Ko?ices) lõpetasid tegevuse vastavalt 1919. ja 1922. a. Sarnane saatus tabas teisigi ungari kõrgkoole.
Säilis ainult osaline ungarikeelne õpe kõrgkoolides, sedagi enamasti pedagooge koolitavates õppeasutustes. Ungari keeles sai sel viisil kõrgharidust omandada alates 1924. a Bratislava Õpetajate Seminaris, Teise maailmasõja lõppedes aga Bratislava Pedagoogikaülikoolis ja Ján Amos Komenský nim Bratislava Ülikoolis. Praeguse seisuga õpetatakse osa aineid ungari keeles peale viimatinimetatu ungari keele ja kirjanduse õppetooli veel Lõuna-Slovakkias, Nyitra linnas paikneva Konstantini Ülikooli pedagoogikateaduskonnas ja maa keskosas asuva Besztercebánya e Banská Bystrica linna Mátyás Béli nim Ülikooli hungaroloogia õppetoolis.
Kommunistide järgsel ajal on Slovakkia ungarlased teinud veel kolm katset taastada omakeelne ülikool. 1990. a tegi kolm ungari saadikut Praha parlamendis vastava ettepaneku, mis ei jõudnud aga alakomisjonidest edasi.
Järgmise sellealase seaduseelnõu esitas 1992. a – nüüd juba Slovakkia parlamendile – ungari rahvasaadik Edit Bauer, soovitades Nyitra Pedagoogikaülikooli juurde luua ungari osakond, ent sedagi katset ei saatnud edu. Nagu ka kolmandat, 2001. a tehtut, millega sooviti ungari osakond asutada sama, vahepeal Konstantini Ülikooli nime saanud kõrgkooli juurde.
Valitsuse toetus algusest peale
Slovakkia praegune, Mikulá? Dzurinda juhitav valitsus on toetanud ungari ülikooli taasloomist oma alguspäevist peale. 2002. a septembris peetud parlamendivalimiste järel sai Dzurinda moodustada valitsuse ainult tänu sellele, et suutis liitlaste leeri meelitada ka Ungari Koonderakonna; tolle valimiseelsete lubaduste hulgas aga oli ungari ülikooli taastamine juhtival kohal. Ungarlaste nõudmisel võetigi see punkt ka koalitsioonileppesse ja lubati kõnealust õppeasutust tolle esimesel aastal riigieelarvest 100 miljoni Slovaki krooniga (u 37,8 mln Eesti krooni) toetada. Asukohaks valiti Valgat-Valkat meenutav kaksiklinn Komárom-Révkomárom praegusel Ungari-Slovaki piiril. Seejärel töötati valitsuse korraldusel ja ekspertide osalusel välja ülikooli loomise kava. Tänavu augustis võttis valitsus vastu otsuse seaduseelnõu toetada. Ainus muudatus selles oli nõudmine, et tudengid saaksid soovi korral õppida mõningaid aineid ka slovaki ja ehk mõnes muuski keeles.
Siseministeerium andis suvel Révkomáromi linnavalitsuse käsutusse kohaliku kindluse tingimusel, et linn tolle räämas ja lagunenud hooned aastaga korda teeks ja uuele ülikoolile üle annaks. (Kindluse halva seisundi põhjus on lihtne: omal ajal paiknes seal aastakümneid Nõukogude Armee väeosa.) Ülikooli peahooneks saab kindluse endine peahoone.
Opositsioon ägedalt vastu
Ungari- ja ungarlastevaenulikud poliitilised jõud Slovakkias on valitsust kõnealuse kava pärast käredalt arvustanud. Ühe juhtiva opositsioonierakonna, SMER-i juht, kõmulise kuulsusega poliitik Robert Fico näiteks nimetas – Ungari riikliku infoagentuuri MTI andmeil – juba tänavu märtsis ühel pressikonverentsil kavatsust luua Slovakkias ungari ülikool meeletuks, SMER-i aseesimees Du?an Caplovic aga ebaeuroopalikuks plaaniks. Caplovici sõnul viiks see kohalikud ungarlased veelgi suuremasse eraldatusse ülejäänud ühiskonnast, pealegi tulevat kavandatavast kõrgkoolist vaid alaväärtuslik, kolkalik õppeasutus, mis ei suuda tagada nõutaval tasemel haridust.
Caplovic püüdis takistada eelnõu läbiminekut veel kaheteistkümnendal tunnilgi, s.o 23. oktoobri parlamendiistungil. Esmalt soovitas ta nimetada ülikool Hans, mitte János Selye järgi, kuna eesnime János kandvat Selye-nimelist teadlast ei olevat kunagi olemas olnud, ja isegi, kui olnuks, polevat see mingi põhjus niigi rahanappuse käes kannatavale 24 Slovakkia ülikoolile veel üht lisaks luua. Järgmise “täiendusettepanekuna” soovitas Caplovic tõsta ungari ülikooli õppekeelte seas esikohale hoopis slovaki keele. (Tähenärijast poliitik kasutas ära seda, et Viinis sündinud Selye eesnimeks märgiti saksakeelsetes dokumentides saksapärane Johann, lühendatult siis Hans; kui nimekas teadlane 1932. a Kanadasse kolis, hakati teda sealgi kutsuma saksa eesnimega. Kanada-perioodilt on pärit, muide, ka Selye väljapaistvamad teadussaavutused: stressi ja adaptatsioonisündroomi käsituse loomine. 1946. aastast töötas ta aastakümneid maa ühe nimekama, Montrealis asuva McGilli ülikooli juures.)
SMER-iga ühte meelt olid teisedki opositsioonijõud – kommunistid, Rahvaliit ja endise peaministri, skandaalse käitumisega kurikuulsa maine omandanud Vladimír Meciari juhitav Liikumine Demokraatliku Slovakkia Eest –, nimetades parlamendi otsust ühel häälel seadusevastaseks. Meciari partei rahvasaadik Ludmila Mu?ková kuulutas päevalehe Nový Cas teatel, et kavatseb otsuse vaidlustada ja ülemkohtusse kaevata. Mu?ková sõnul on ungari õppekeelega ülikooli loomine vastuolus põhiseadusega, kuna jätab seal õppimise võimalusest ilma need soovijad, kes ungari keelt ei oska. Haridusminister Martin Fronc kinnitas, et tema meelest ettevõtmine põhiseadusega vastuolus pole, ent Mu?ková teatas, et usub Fronci oma südames ikkagi teisiti mõtlevat.
“Liigse kulukuse” tegelik taust
Opositsiooni hinnangul läheb ungari ülikool riigile liiga kulukaks. Sama on korduvalt toonitanud ka osa slovaki ajakirjandusest. Esmapilgul tundubki plaani vastaste jutul tõetera sees olevat, sest Selye Ülikool saab valitsuse kava kohaselt lähiaastatel riigieelarvest tõesti kopsakat toetust: asutamiseks 100 miljonit Slovaki krooni, tegutsemiseks aga 2004. a 62 mln, 2005. a 72 mln ja 2006. a 83 mln krooni. Õigustatud on see etteheide aga tõesti üksnes esmapilgul.
“Slovakkias on praegu 24 ülikooli, mis tähendab, et 200 000 elaniku kohta tuleb keskmiselt üks kõrgkool,” ütles Ungari Koonderakonna parlamendisaadik ja haridusasjatundja Sándor Albert 2002. a detsembri algupäevil peetud kahepäevasel Slovakkia ungari haridusfoorumil. “Viimase rahvaloenduse andmetel elab Slovakkias enam kui pool miljonit ungari rahvusest kodanikku. Selle alusel oleks neil õigus kahele omakeelsele ülikoolile.”
Alberti andmetel on Slovakkia 96 000 üliõpilasest ungarlasi ainult 4400 ehk u 4,5%. “Slovakkia ungarlaste hulgas on põhiharidusega inimeste osatähtsus suur, ülikoolilõpetanute oma aga erakordselt väike,” ütles samal haridusfoorumil nimekas teadlane ja ühiskonnategelane, professor Gyözö Bauer. “Kui 19–22-a vanustest slovaki rahvusest noortest jätkab õpinguid kõrgkoolis 15–20%, siis sama vanade ungarlaste seas on see protsent kõigest 7–8.” lausus Bauer. Selye Ülikooli asutamise ettevalmistamisel olulist rolli mänginud Bauer juhtis tähelepanu sellelegi, et 1957. aastast kuni sotsialismiaja lõpuni kõikus ungari üliõpilaste osakaal pidevalt 3,8–6% vahel. Riigikorravahetusele järgnenud 12 aasta jooksul kasvas tudengite hulk Slovakkias hüppeliselt – 76%, ungari üliõpilaste oma aga vaid 4%. Professori sõnul näitab see ilmekalt, et slovaki ülikoolid ei suuda lahendada riigi elanikkonnast u 10% moodustavate ungarlaste probleeme.
Bauer rõhutas, et Slovakkia ungarlaste seas on kõrgharidusega inimesi 20 000 võrra vähem, kui nende osakaal riigi elanikkonnas eeldaks, ning pidas hädatarvilikuks ungarlastele emakeelse ja nõuetele vastava kvaliteediga koolituse loomist.
Vahend tööpuuduse vähendamiseks
Valitsus ja parlamendi enamus ei teinud Selye Ülikooli loomist toetavat otsust kaugeltki mitte eluvõõrastel kaalutlustel või lihtsalt soovist haridusringkondadele meeldida ja nii edaspidi toetushääli saada. Vähemalt sama tähtis oli ka majanduslik tegur.
“Ungarikeelset ülikooli Slovakkiasse on vaja kas või Lõuna-Slovakkia segaasustusega piirkondade elanike keskmisest madalama haridustaseme tõttu,” öeldakse dokumendis, mille esitas valitsusele ministeeriumidevaheliseks kooskõlastamiseks tänavu veebruaris Ungari Koonderakonna juhtpoliitik Pál Csáky (loe: ´t?aaki). “Lõuna-Slovakkia valdades on töötuse tase väga kõrge, ulatudes mõnes koguni 30%-ni. Selle üks põhjus on muuhulgas ka kohaliku elanikkonna madal haridustase. Selle ebameeldiva olukorra muutmisel tahabki Komáromi loodav ülikool abiks olla.”
Selye Ülikooli loojate üks põhisihte on muuta tulevased lõpetajad konkurentsivõimeliseks üleeuroopaliseski ulatuses. “Olulist tähtsust omistatakse erialasõnavara õpetamisele slovaki ja mõnes muuski keeles, et tudengid ei omandaks kodu- ja välismaal tööleidmiseks möödapääsmatuid erialaseid teadmisi vaid oma emakeeles,” kirjutas Slovakkia suurim ungari päevaleht, Bratislavas ilmuv Új Szó tänavu veebruaris ülikooli loomiskava põhipunkte tutvustades. “Teatud ainete slovaki keeles õpetamisega pandaks suurt rõhku Slovakkias ja Euroopa Liidus käibivate seaduste ja määruste, samuti muude, Euroopa kultuuriruumi puudutavate küsimuste tundmisele. Peale selle saaksid üliõpilased omandada ka mitmeid nn maailmakeeli.”
Katastroofiline õpetajapuudus
Ilusad kavad võivad aga jäädagi paberile, kui pole teostajaid. Slovakkia ungarlaste haridustaseme tõstmiseks on vaja piisavalt heal tasemel õpetajaid. Sealset hariduselu kummitab aga just ungari pedagoogide nappus.
“Ungari õppekeelega põhi- ja keskkoolides töötavatest pedagoogidest u 30%-l pole erialast haridust,” nendib Új Szó. “Lisaks sellele on õpetajaskond praeguseks vananenud, pensioniealiste osakaal on väga suur. Järk-järgulise noorenduskuuri järele on karjuv vajadus. Just seepärast olekski majandus- ja teoloogiahariduse andmise kõrval Selye Ülikooli üks peamisi ülesandeid pedagoogide väljaõpetamine.”
Praeguse meeleheitliku, kohe tegutsemist nõudva olukorra tekitas omal ajal Nyitra ülikoolis tehtud muudatus, millega kärbiti ungari pedagoogide koolitamist. Järelkasv jäi varasemaga võrreldes oluliselt napimaks ega suutnud enam katta ungari koolide vajadusi.
Slovakkia haridusministeeriumi kantsleri László Szigeti sõnul seostuvad paljud Selye Ülikooli pedagoogikateaduskonna loomisega kaasnevad mured just tulevaste õppejõududega, kelle hulgast paljud on Ungari kodanikud. Ülikooli loomiskava väljatöötajad olid Szigeti teatel sunnitud rajataguseid spetsialiste sellele tööle palkama, kuna Slovakkias on nõuetele vastavaid, sobiva teaduskraadi ja ungari keele oskusega õppejõude liiga vähe.
Szigeti toonitas 23. oktoobri eelset olukorda Új Szóle tutvustades veel üht ebameeldivat asjaolu: “Selye Ülikooli tulevaste teaduskondade ja õppetoolide etteotsa määratud ja vajalikku koolitust tagama kavandatud inimesed ei soovi oma nime avalikustada, sest kardavad kaotada senist töökohta.”
Vallandamishirmu tekitas ungari pedagoogides slovaki ajakirjanduses kohati esinenud halvustav suhtumine Selye Ülikooli tulevasse tasemesse ja elujõulisusse. “Värskendagem nende slovaki natsionalistide mälu, kes praegu hädaldavad, et Komáromi loodavasse ülikooli ei tule õpetama küllaldaselt asjatundlikke ega nõutava teaduskraadiga isikuid. Tuletagem neile meelde, et üle 80 aasta tagasi asutasid Komenský Ülikooli – millest on praeguseks saanud Slovakkia haritlaskonna koolitamise ja teaduselu olulisemaid keskusi – T?ehhist tulnud külalisõppejõud,” kirjutas kahtlejatele vastulööki andes Új Szó kommentaator József Szilvássy lehes 27. oktoobril.
“Oleme seljataha jätnud pika ja ränga teekonna otsustava lõigu,” ütles pärast parlamendi “jah”-sõna MTI-le Ungari Koonderakonna saadikurühma esimees Gyula Bardos. “Usume, et ülikoolist tõusev kasu, ta tase kummutab edaspidi kõik vaenulikud ja halvustavad suhtumised ning Selye Ülikool areneb aastatega tõeliseks Euroopa tasemel õppeasutuseks.”
Õla paneb selle sihi saavutamiseks alla ka Ungari. Hiljemalt 28. veebruariks 2004 peab saama mõlema valitsuse allkirjad János Selye nim Révkomáromi Ülikooli asutamist ja käigushoidmist määratlev kahepoolne lepe.